aastat tagasi laialdaselt levinud seksuaalkäitumisest. Meeldiv oli lugeda, et noored pöörduvad info saamiseks noorte nõustamiskeskuse, perearsti ja eriarsti ning ema ja/või isa poole. Seksuaalvahekorras olnud noortest ligi pooled on pöördunud spetsialisti poole või mujale nõuande saamiseks. Ka kümnendik noori, kellel puudub seksuaalkogemus, on pöördunud spetsiaistide poole. Nii noormeestel, kui ka neiudel on sarnane eesmärk pöördumisel rasestumisest hoidumise info saamiseks. Küll on aga erinevus selles osas, kuhu pöördutakse. Neiud pöörduvad nõustamiskabinetti ja arsti poole, noormehed küsivad infot aga apteegist ja otsivad internetist. Küsimusele, kuidas hoidute rasedusest, vastati - efektiivseteks meetoditeks loeti hormonaalseid vahendeid, kondoomi, spermitsiide, emakasiseseid vahendeid, vahekorrajärgseid tablette
Iga naine oli mehe oma isa, abikaasa või meessugulase eestkoste all. Lapsena kuulusid tütarlapsed isa eeskoste alla, kui isa oli surnud, siis mõne meessugulase eestkoste alla. Kreeka tüdrukute haridus sõltus nende perekonnast, koolikohustust neil polnud. Tavaliselt õpetati tütreid käsitöö- ja majapidamisalaselt. Erandina Spartas pidid tüdrukud tegelema korrapäraselt ka kehaliste harjutustega. Kohe peale murdeiga oli neiudel aeg abielluda. Ise nad endale abikaasat valida ei saanud. Tavaliselt leppisid abielu kokku tulevane peigmees ja äi. Abielu peamine eesmärk oli saada seaduslikke järglasi, aristokraatlikes ringkondades ka poliitiline side. Naise ja mehe omavahelised suhted ei olnud abielus eriti olulised. Oli kujunenud arvamus, et naise koht on kodus, kus pidi ta kodu korras hoidma, lapsi kasvatama, toitu valmistama. Mehed olid aga enamasti väljaspool kodu. Naine oli kohustatud olema
selle korruse maastikufotol. Kõige täiuslikum oligi vast üks minimalistlik pilt halli üksildase ranna, ühe pingi ja inimesega. Ülejäänudel jääb maastikufotole nii vajalikku õhulisust, ruumi vajaka. Pigemini tekib paaril juhul tahtmine harutada foto kihiti mitmeks eri pildiks ja siis need omaette eraldiseisvatena vaatajatele serveerida. Samal ajal ei saa detailide üleküllust ette heita kolmandal korrusel asunud portreepiltidele. Piltidel poseerivatel (just nimelt- poseerivatel) neiudel ja neid ümbritseval taustal on justkui kõik eeldused hea foto saamiseks, kuid ometi jääb midagi vajaka. Neil teostel on puudu mõjuvusest, ehedusest. Ilu on piltidel olemas, kuid pole emotsiooni, lugu. Näiteks foto sügisese pargiga taustal seisvast pigem uhkelt riietatud naisest jättis üsnagi sisutühja mulje, sarnanedes natuke moefotodega. Siiski, portreedel on enamikus oma nõnda öelda lugu olemas
kaupa. 10. klass noormehed (n=13) ja neiud (n=13) ning 12. klass noormehed (n=5) ja neiud (n=6) Jooniselt 1 selgub, et 10. klassis jälgib regulaarselt ajalehtede internetiväljaandeid ja muid uudisteportaale 85% noormeestest ja 31% neiudest. 12. klassis on tulemused vastavalt 80% noormeestest ja 50% neiudest. Hästi on aru saada, et noormeestel on huvi ajalehtede internetiväljaannete ja muude uudisteportaalide vastu suurem kui neiudel. Selle põhjuseks võib olla, et noormehed veedavad internetis rohkem aega kui tüdrukud. Samas on näha, et 12. klassi neiudel hakkab huvi ajalehtede internetiväljaannete ja muude uudisteportaalide vastu kasvama. Põhjuseks võib olla see, et osatakse rohkem ajalehti lugeda, sest sõnavara ja silmaring on avaram. Ka Tallinna Reaalkoolis tehtud uurimistöös (Pungas, 2008) selgub, et noormeeste osakaal
probleemide parandamiseks. - “antropoloogiline veto“ kontseptsioon, et ühiskonans on midagi halvasti ja see uleb ära muuta. Argument tuleb põlisrahvastelt. Mingid asjad meie ühiskonnas tunduvad loomulikud, aga siis leitakse põlisrahvaste juures, et mingisugune hoiak on seal teisiti ja et see on kõigest mingisugune läänelik käitumismall (Margaret Meadi seksuaalrevolutsioon, et Samoa neiudel ei ole murdea kriisi) Rakendamine ja tunnetamine. kunagi ei ole sellist tunnet, et asuda rakendama, aga sellist aega, et saada täielikud teadmised, seda ei ole. Probleem tuleb lahendada kiiresti. Kiirete rakenduste puhul tekivad aga kõhklused. Eetika. rakendusvaldkond on mõjutanud kõvasti antropoloogilist eetikat. Kas just peavad uuritavad kasu saama, aga vähemal ei tohi neid kahjustada
Eriti on haavatavad lapsed vaesest linnaümbruskonnast. (Jenkins & Bell, 1997). Noorus. Vägivaldsus on palju olulisem probleem nooruki- ja nooretäisskasvanueas ja omab erilist tähtsust vanuses 16-19 (Jenkin&Bell, 1997). Noorele inimestele avaldavad mõju erinvad vägivaldsuse tüübid: ühiskondlik ja koolivägivaldsus, vägistamine, mõrvad, ning enesetapud. Noormestel on üldiselt suurem risk vägivaldsuse ohtu sattuda, kui neiudel, välja arvatud vägistamine. Suitsiidi kaitsvad riskifaktorid on sarnased riskifaktoritega ka teistes vanusegruppides: relvade kättesaadavus, alkohol ja uimastid, isolatsiooni tunne, sotsiaalse toetuse puudus, madal enesehinnang. Gei, või biseksuaalina olemine samuti surendab suitsiidi riski noormestel (Remafedi, French, Story, Resnik&Bloom, 1998). Relvade kättesadavus on ka mõrvade riskifaktor noorte inimeste seas. Mõned avalikustatud koolis tulistamised tõstsid kerget relvade
igapäev midagi uut ja huvitavat, saad ka katsetada erinevaid asju. Siis võivad muidugi armastus ja viha, armukadedus ja suuremeelsus, õnn ja pettumus, õrnus ja ägedus paari silmapilgu jooksul ühest teiseks üle minna. See on tohutult raske. Õnneks on möödas ajad, kus arvati, et poistel on vähem tundeid kui tüdrukutel. Võib-olla ei lobise poisid oma südameasjadest just nii palju, aga tunded on neil täpselt samuti kui neiudel. Isegi, kui poisid proovivad välja näidata ennast, kui väga lahedad ja sefid poisid, siis on nad tegelikult äärmiselt haavatavad. Murdeiga muudab poisse samamoodi nagu tüdrukuid. Poistel pole selles osas sugugi kergem, sest poisid võitlevad samuti muutuste, ebakindluse ja kõikvate meeleoludega. Poistel on muidugi see, et nemad jõuavad murdeikka hiljem , kui tüdrukud tavaliselt 13. või 14. eluaastal. Poistele on see raske, sest kui nende klassi tüdrukud või teised
Sest see protsent oli üllatavalt suur. Aga otseselt meelemürkide juures jahmatas mind see kui suur protsent oli proovinud vähemalt ühe korra toksilisi aineid ehk siis bensiini, gaasi, kummiliimi või muud sellist ainet. Sest nagu uuringust selgus teavad väga paljud, mis juhtub nende ainete tarvitamisel. Nad teavad seda, kuid ikkagi tarvitavad neid aineid. Üldiselt võib õelda, et neiud on uimastavate ainete koha pealt rohkem informeeritud, kui noormehed. Ning neiudel on ka vähem probleeme vanemate/sõprade/tuttavate ning politseiga. Enamlevinud karistused uimastavate ainete ehk siis alkoholi või tubaka omamisel või tarvitamisel alaealistele on trahv või esimesel korral siis ainult hoiatus. Mida rohkem tuleb karistusi juurde seda suuremaks lähevad trahvisummad. Juhtum autori lähisugulasest Veel üks juhtum, mis oli seotud alkoholismiga ja lõppes surmaga. Jutt tuleb autori läisugulasest, kes oli eluga hüvastijättes kõigest 46- aastane.