sajandil 1714 käsk avada linnades arvutuskoole; kirikukoolid -> P I ajal 46 kirikukooli: esimene Moskvas Navigatsioonikool (1701) => koolides range distsipliin 1724 Teaduste Akadeemia rajamine Peterburis 1755 Moskva ülikool, kolm teaduskonda: filosoofia-, arsti- ja õigusteaduskond 1758 Kaasani gümnaasium, kaks haru: aadlile; madalamas seisusest noortele Katariina II (1762- 1796) põhimõttelised uuendused hariduse vallas 1764 ukaas aadlineiude instituudi loomiseks (Suursuguste Neitside Kasvatuse Selts) 1780 asuti looma rahvakoole 1786 kolmeastmeline rahvakoolide võrk: alam-, kesk- ja pearahvakoolid 1796-ks aastaks asutatud umbes 316 rahvakooli
2 TÄHTSAMAD TEOD Ta oli tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Surelikud armastasid teda kõikidest jumalatest kõige rohkem. Igal kodusel ohverdamisel ohverdati Hestiale esimesena. Linnade juhtimise Buleede juhtkonna prütaania kolle oli ka Hestia pühamu 3 HESTIA VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Vesta oli Vana-Rooma jumalanna, kes uskumuse kohaselt kaitses kodu, kodukollet ja perekonda. Vesta neitsid olid pärit Rooma kõrgseltskonnast ja pidid preestrinnana teenima umbes 30 aastat. Vesta neitside ülesanded olid templis põleva tule valvamine ja ohvrijahu valmistamine küpsetest viljapeadest, soolast ja Egeria allikast pärit veest. Ares 1 ÜLESANDED Ares oli vanakreeka mütoloogias sõjajumal, peajumal Zeusi ja tolle naise Hera poeg. 2 TÄHTSAMAD TEOD Ares oli julm hävingut ja kannatusi toov jumal, keda ei armastatud ega kummardatud. Isegi jumalad vihkasid teda. Kreekas ei olnud Arese kultust (erinevalt Marsist, kellega teda hiljem samastati). 3 ARESE VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS
VESTA Vesta oli Vana-Rooma jumalanna, kes uskumuse kohaselt kaitses kodu, kodukollet ja perekonda. Vesta templis põles tuli, mis sümboliseeris jumalanna kohalolekut. Tuld valvasid Vesta neitsid. Iga aasta 1. märtsil tuld uuendati. Tuli põles templites kuni aastani 391 mil keiser Theodosius I keelas avaliku paganluse kummardamise. Vesta neitsid olid pärit Rooma kõrgseltskonnast ja pidid preestrinnana teenima umbes 30 aastat. Vesta neitside ülesanded: tempilis põleva tule valvamine, ohhvrijahu valmistamine küpsetest viljapeadest, soolast ja Egeria allikast pärit veest. MINU ARVAMUS Minu arvates olid Rooma jumalad ja kangelased väga tähtsad roomlaste jaoks. Nad uskusid jumalaid ja kummardasid neid. Nad uskusid, et kui nad kummardavad jumalat siis nad aitavad parandada inimeste elujärge. Näiteks kui inimene kummardas Cerest siis nad uskusid, et neil tuleb suur saak vilja. See oli väga oluline. KASUTATUD KIRJANDUS:
Töö frontoonide kallal kestis 6 aastat ning Parthenoni frontoonid on ehtne näide Kreeka klassikalisest kunstist. Figuurid on kujutatud väga loomuliku liikumisega ning kehad on täis energiat, mis purskab välja nende ihust. Kahjuks frontoone enam ei eksisteeri. Osa friisist (algab ülevalt vasakust nurgast). Parthenon? Kust tuleb see nimi Parthenon, pole tegelikult päris selge. Jeffrey M. Hurmit oletas, et see võiks tähendada ,,neitside asupaika", ja võib-olla oli ainult ühe konkreetse ruumi nimetus. See on väga vaieldav küsimus, kus see ruum asus ning kuidas ta sai oma nime. Üks teooria väidab, et ,,parthenon" oli ruum, kus valiti nelja noort tütarlast Kogu-Ateena Festivaliks, kes pidid hoolt kandma Ateena enda eest. Christopher Pelling arvab, et see oli kindel kultus, mis oli pühendatud Ateenale. Selle teooria järgi, sõna ,,parthenon" tähendab ,,neitsi jumalanna tempel".
aga võtab rammu vähemaks. Kalevipoeg kastab kämblad tumeda märjukese sisse ja lööb ukse eest. Toa tagaseinas märkas Kalevipoeg mõõka, pajuvitsakest ja kübarat. Kalevipoeg ihaldas mõõka. Piiga aga õpetas, et pajuvits päästab põrgust ja küüntest kübar kurja kiusatusest. Kübaral on kümme väge, vitsal seitse saladust. Kalevipoeg ei arva, et tal sellist vara vaja läheks. Siiski võtab piiga seinalt vitsa ja kübara. Kübar suudab soove täita. Kalevipoeg sai kübara abiga neitside suuruseks ja pidas nendega koos lustipidu. Kalevipoeg lubab piigad põrgust päästa ja neile head kosilased leida. Ise ta ei ole veel küps naisevõtuks. 14. LUGU ALLMAAILMA VAATLUS. ESIMENE VÕITLUS SARVIK-TAADIGA. LAHKUMINE. Kalevipoeg veetis neidudega lõbusasti aega. Vanaeit istus köögis vangis. Teisel päeval läksid piigad Kalevipojale põrgu rikkusi näitama. Vaadati üle seitse tuba: rauast tuba, mis pidi olema sarviktaadi sulaste töötuba
staatust, vaid nii kõnetati endast vanemaid ja auväärsemaid. Eraldi küsimus, mis nõuab samuti lähemat vaatlemist, on “emade” ülekaal “isade” üle põhjamaade ja eesti pärimuses. Üheks võimalikuks põhjenduseks on kindlasti matriarhaatlik ühiskonnakorraldus või see, et jutte haldjaist vestsid peamiselt naised. Aga paraku ei põhjenda see ennatlik seletus igasuguste imekaunite ja noorte “-neiude”, “-tütarde” ja “-neitside” rohkust ning nendega kaasas käivaid uskumusi. Näiteks “Skandinaavias on väga tavaliseks kujuteluks, et kui metsavaimuga magatakse, saadakse hää jahiõnn või midagi taolist /.../” (Masing 1998:180). Sarnaseid uskumusi liigub ka Eestis, millele viitab muu hulgas “Väike deemonite ja vaimolendite leksikon”: “/.../ mõningatel juhtudel esineb siiski erootilise varjundiga haldjanägemisi üksikutel metsaskäijatel.”(Petzoldt 2003:80) Ahvatlemist pannakse süüks ka
annaabi.ee 
