koosneb kollageenkiudude katkematust võrgustikust moodustunud katkematust basaalmembraanist. Basaalmembraani katavad veresoone valendiku poolt akendunud endoteelirakud ja väljapoolt (kihnu poolt) podotsüüdid, mis lebavad basaalmembraanil vaid jätkete e. jalgadega. Selline ehitus tagabki esmasuriini tekke. Nimelt saavad esmasuriini väljuda vaid aineosad, mis mahuvad läbima basaalmembraani poore. Bowmani kapslist saab alguse neerutorukeste süsteem proksimaalse neerutorukese vääniline osa alanev sirge osa, mis suubub neerusäsi ülemisse kihti. Need osad koos moodustavad proksimaalse neerutorukese. Järgneb ling, mida nimetatakse Henle linguks. Henle lingul on alanev ja ülenev peen säär ja ülenev jäme säär. Samas nimetatakse Henle lingu jämedat säärt distaalse neerutorukese sirgeks osaks. Sellele järgneb distaalse neerutorukese vääniline osa. Nefroni distaalne ja proksimaalne vääniline torukene paiknevad neerukoores. Distaalne
..1,5 liitrit ööpäevas. Selles resorptsiooniprotsessis osalevad nefroni üksikud osad täiesti erinevalt. Peakoormus langeb nefroni algusosale, kus juba proksimaalses väntorukeses võetakse tagasi 65% ultrafiltraadi mahust. Na+ resorptsioon on neerude kõige ulatuslikum ülesanne. Samaaegselt on ta ka teiste transpordiprotsesside mootoriks. Na+ aktiivne tagasiimendumine toimub neerutorukese kõigis osades va õhukeseseinaline osa, vesi liigub temaga kaasa samas ulatuses. Glükoos liigub temafa kaasa, kuna neil on ühine transpordivalk. Na+ passiivne tagasiimendumine tpimub Henle lingu õhukeseseinalises osas. 3. Sekretsioon. Mõningaid aineid viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli, selleks kulutatakse ATP-st saadavat energiat. Sellist ainete eritamist neerude kaudu nim. sekretsiooniks.
..1,5 liitrit ööpäevas. Selles resorptsiooniprotsessis osalevad nefroni üksikud osad täiesti erinevalt. Peakoormus langeb nefroni algusosale, kus juba proksimaalses väntorukeses võetakse tagasi 65% ultrafiltraadi mahust. Na+ resorptsioon on neerude kõige ulatuslikum ülesanne. Samaaegselt on ta ka teiste transpordiprotsesside mootoriks. Na+ aktiivne tagasiimendumine toimub neerutorukese kõigis osades va õhukeseseinaline osa, vesi liigub temaga kaasa samas ulatuses. Glükoos liigub temafa kaasa, kuna neil on ühine transpordivalk. Na+ passiivne tagasiimendumine tpimub Henle lingu õhukeseseinalises osas. 3. Sekretsioon. Mõningaid aineid viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli, selleks kulutatakse ATP-st saadavat energiat. Sellist ainete eritamist neerude kaudu nim. sekretsiooniks.
2. tubulaarne reabsorptsioon filtreeritud vedeliku neerutorukesse jõudes imavad selle seina hariäärisega epiteelirakud tagasi verre 99% filtreeritud veest ja paljudest selles lahustunud kasulikest ainetest. Tagasi verre imenduvad need ained, mida organism saab ainevahetuses taaskasutusele võtta, lahustunud ainete tagasiimendumine juhib osmootse gradiendi kaudu vee liikumist 3. tubulaarne sekretsioon kapillaarid, neerutorukese seinte ja kogumistorukeste rakud nõristavad filtraati jääkaineid, ravimijääke ja ioone. Uriiniks nimetatakse seda osa filtraadist, mis koondub kogumistorukesse ja voolab neeruvaagna kaudu neerudest välja. Tegemist on lämmastikuühendeid ja ebavajalikke aineid sisaldava vedelikuga, mille produktsioon tagab konstantse vere koostise hoolimata dieedi ja rakulise aktiivsuse varieerumistest. Värske uriin on selge, steriilne kollakas vedelik tänu pigmentidele, mis
kasvamisele metanefrilise mesenhüümi poole. Metanefrilise mesenhüümi päritolu rakkudest saavad multipotentsed iseuuenevad tüvirakud, mis annavad aluse nefroni erinevatele rakutüüpidele. Epiteliaalsetest neeruvesiikulitest kujunevad läbi morfogeneetiliste liikumiste nn „S-kujulised kehad“, mis pikenevad ja diferentseeruvad neeru regionaalspetsiifilisteks rakutüüpideks: Bowmanni kapsli rakud, podotsüüdid, proksimaalse ja distaalse neerutorukese rakud. S-kehade proksimaalne osa neerukehake (glomerulus) varustatakse veresoontega ning keskmine ja distaalne osa liitub kusejuhapunga epiteeliga võimaldades materjali liikumist kahe struktuuri vahel. Kusejuhapunga jätkuv kasv ja harunemine moodustab kogumistorukesed, mis ühendavad nefronid kusejuhaga. Kusejuha omakorda kannab filtreeritud uriini moodustuvasse kusepõide. 58 Millest areneb kusepõis ja kusiti
annaabi.ee 
