2. sümpaatiline närvisüsteem s.t. vererõhu regulatsioonis etendab olulist osa aju vasomotoorne keskus. Lühikest aega kestvaid muutusi vererõhus reguleerivad autonoomne närvisüsteem (sümpaatiline närvisüsteem) ja reniin-angiotensiin-aldosteroon- süsteem (RAAS), pikemajalist kontrolli seostatakse aga neerude tööga. Neerudel on oluline osa vererõhu regulatsioonil ning neeruhaigus võib põhjustada vererõhu tõusu. Teiselt poolt kahjustab pidev kõrge vererõhk neerukudet. Vererõhu tõus suurendab vee eritumist neerude kaudu. Selle tulemusena väheneb ekstratsellulaarse vedeliku maht ja ühtlasi ka vere maht. Väiksema vere mahu tõttu väheneb veresoontesüsteemi keskmine täitumisrõhk ja sellest sõltuv venoosne juurdevool südamesse, mistõttu südame väljutusmaht väheneb ja vererõhk langeb. Vererõhu regulatsioon sõltub otseselt vee ja soolade sisaldusest. Kõrgvererõhutõbi tekib alati veepuudusega kohanemise tulemusel
ei imendu vedelat Hg omastab organism vähem kui 1%. Elavhõbe väljub organismist neerude ja soole, peamiselt jämesoole kaudu, osaliselt ka higi ja väljahingatava õhuga. Anorgaanilised soolad väljutatakse organismist kiiremini kui orgaanilised ühendid. Elavhõbeda toime inimese tervisele sõltub elavhõbeda keemilisest ühendist, doosist, kokkupuute ajast ja viisist. Rolli mängib ka inimese sugu, vanus ja üldine tervislik seisund. Elavhõbe kahjustab eelkõige neerukudet ja funktsioone, aga ka närvisüsteemi, võib põhjustada depressiooni ja ärrituvust, halvatust, nägemise ja kuulmise kaotust. Raseduse korral ka võib olla kahjustatud ka tulevane laps. Elavhõbeda mõju sõltub ka sellest kas tegemist on ägeda või kroonilise mürgitusega. Elavhõbedamürgistuse võib saada juba siis, kui inimorganism omastab päeva jooksul 0,4mg elavhõbedat. See aga pole siiski veel surmav doos. Surmavaks doosiks loetakse 150 mg kuni 300 mg elavhõbedat.
Peamine elavhõbeda kogus ladestub neerudes. Allaneelamisel on metalliline Hg peaaegu ohutu, sest soolestikust ta praktiliselt ei imendu vedelat Hg omastab organism vähem kui 1%. Elavhõbe väljub organismist neerude ja soole, peamiselt jämesoole kaudu, osaliselt ka higi ja väljahingatava õhuga. Anorgaanilised soolad väljutatakse organismist kiiremini kui orgaanilised ühendid . Elavhõbe kahjustab eelkõige neerukudet ja funktsioone, aga ka närvisüsteemi, võib põhjustada depressiooni ja ärrituvust, halvatust, nägemise ja kuulmise kaotust. Raseduse korral ka võib olla kahjustatud ka tulevane laps. Elavhõbeda mõju sõltub ka sellest kas tegemist on ägeda või kroonilise mürgitusega Elavhõbeda mürgine mõju on väga ohtlik eelkõige seepärast, et element moodustab keskkonnas metüülelavhõbeda või dimetüülelavhõbeda. Reaktsiooni
doosides uuesti verre ning avaldab toimet kogu kehale. Peamine elavhõbeda kogus ladestub neerudes. Allaneelamisel on metalliline Hg peaaegu ohutu, sest soolestikust ta praktiliselt ei imendu vedelat Hg omastab organism vähem kui 1%. Elavhõbe väljub organismist neerude ja soole, peamiselt jämesoole kaudu, osaliselt ka higi ja väljahingatava õhuga. Anorgaanilised soolad väljutatakse organismist kiiremini kui orgaanilised ühendid. Elavhõbe kahjustab eelkõige neerukudet ja funktsioone, aga ka närvisüsteemi, võib põhjustada depressiooni ja ärrituvust, halvatust, nägemise ja kuulmise kaotust. Raseduse korral ka võib olla kahjustatud 9 ka tulevane laps. Elavhõbeda mõju sõltub ka sellest kas tegemist on ägeda või kroonilise mürgitusega. Elavhõbeda mürgine mõju on väga ohtlik eelkõige seepärast, et element moodustab keskkonnas metüülelavhõbeda või dimetüülelavhõbeda. Reaktsiooni vahendavad
organismi praktiliselt ei imendu. Elavhõbe väljub inimorganismist neerude ja soolestiku, peamiselt jämesoole kaudu. Elavhõbeda ohtlikkus ja toime inimesele sõltub suuresti sellest, millise ühendina see inimorganismi sattub, kuidas inimene on selle ainega kokku puutunud ja kui kaua kokkupuude on kestnud. Samuti mängivad rolli inimese vanus, üldine tervislik seisund ja ka sugu. Elavhõbe kahjustab eelkõige neerukudet ja funktsioone (nefrotoksiline), aga ka närvisüsteemi (neurotoksiline) ja raseduse korral tulevast last (teratogeen). Peab alati meeles pidama, et elavhõbeda orgaanilised ühendid on palju mürgisemad kui metalliline elavhõbe ja anorgaanilised ühendid. Näiteks dimetüülelavhõbe (CH3)2Hg (orgaaniline ühend) on umbes miljon korda mürgisem kui HgCl2 (anorgaaniline ühend). Elavhõbeda antagonistideks on tioolühendid, s.t. koos tioolühenditega elavhõbe mürgine toime väheneb järsult
o Võivad säiluda mullas aastakümneid o Siberi katk on eelkõige rohusööjate loomade haigus, kes nakatuvad, kui spoorid satuvad nende verre vigastuste kaudu suuõõne epiteelis, sooletraktis ja hingamisteedes. o Esineb 3 vormi: Nahavorm Soolevorm kopsuvorm · Difteeriatoksiin: o Inhibeerib valgusünteesi imetajate rakkudes o Kahjustab kurguepiteeli, südamelihast ja neerukudet, sest seal on sellele toksiinile vastavad retseptorid o Kahjustab ka limaskesta rakke, tekitades koes põletikku o Moodustub hallikas katt, mis katab neelu, mandleid ja kõri · Koolera: o Soolehaigus, mis levib Vibrio cholerae'ga saastunud veega o Bakter tungib viburi abil soolelimasse, kinnitub piilide abil sooleepiteelile ja toodab toksiini · Teetanusetoksiin:
annaabi.ee 
