muutused seostatakse ilmselt ühiskondliku võimuvõitlusega. Rooma rauaaeg( u 50-u 450 pKr) Tarankalmed olis korrapärasemad. Peamisteks elatusaladeks oli kindlalt välja kujunendu põlluharimine ja karjakasvatus.Põllumajanudts arendas ja omakorda arenev käsitöö(põllutööriistad) Linuste rajamine-keskmine rauaaeg( u 450- 800) ajal kerkisid mitmed linnused. 1. mägilinnused-need on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. 2. neemiklinnusteks nim mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused.Seal kuhjati kunstlik vall üksnes seljakupoolsele küljele.Nad meenutavaid suuri voodeid(Kalevipoja säng) 3. Ringvall-linnused Lääne-Eestis kus oli tasandik tuli ehitada linnus tasasele maale.Selleks kuhjati ümber kogu linnuseõue kunslik vall. Kääpad- liivast kuhjatud kääpad, mille alla või sees on põletusmatused suhteliselt väheste panustega. ( Kagu-Eestis levinud)
kirikuõpetajad. Talusid oli Eestis varauusajal umbes 40 000. Taludes elasid talupojad,kes pidid talude eest hoolitsema ja talumaad harima. Talumaad kuulusid mõisnikele ja,et talupojad saaksid seal elada pidid nad maksma mõisnikele koormisi ehk andma teatud hulk talu sissetulekutest 2.Linnuste tüübid muinaseestlastel-Juba keskmise rauaaja algul kerkisid Eestimaal mitmeid linnuseid. Linnused ehitati järskudele nõlvade ja sobiva suurusega küngastele.Linnused jagati mägilinnusteks , neemiklinnusteks ja ringvall-linnusteks Mägilinnused olid linnused,mis olid rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitsud küngastele.Neemiklinnuseks nimetati linnust,mis olid mäeseljaku neemikuna lõppvale otsale püstitatud linnus,kuhu püstitatu kunstlikke valle.Ringvall linnused oli linnsed mida ümbritsesid madalad vallid. Pilet nr.11 1.Luteri kirik Rootsi ajal ja Vene ajal-Liivisõda oli viinud kirikuolud haletsusväärsesse
Nimelt I aastatuhande teisel poolel leidsid naaberaladel aset rahvastikuränded, mis võisid puudutada ka Eesti elanikke 2. Too näiteid maastiku kasutamisest linnuste rajamisel Valiti järskude nõlvade ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähem kaitstud mäekülgedele kuhjati kunstlik liivavall, mida hoidsid koos palkidest seinad. Eristatakse mägilinnuseid, mis on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnusteks nim mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnuseid, kus kuhjati kunstlik vall üksnes seljakupoolsele küljele. Ringvall-linnused olid madalate vallidega, 8-10 meetri kõrguste paekividest laotud vallidega linnused. 3. Mille poolest erinevad Lääne-Eesti linnused ülejäänud Eesti linnustest? Lääne-Eestis, kus puudusid järskude nõlvadega künkad, tuli linnused ehitada tasasele maale. Selleks kuhjati linnuseõue kunstlik vall
võimalusi. Nimelt I aastatuhande teisel poolel leidsid naaberaladel aset rahvastikuränded, mis võisid puudutada ka Eesti elanikke. Lisaks annab rahutuste kinnitamiseks alust aardeleiud. 2. Valiti järskude nõlvade ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähem kaitstud mäekülgedele kuhjati kunstlik liivavall, mida hoidsid koos palkidest seinad. Eristatakse mägilinnuseid, mis on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnusteks nim mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnuseid, kus kuhjati kunstlik vall üksnes seljakupoolsele küljele. Ringvall-linnused olid madalate vallidega, 8-10 meetri kõrguste paekividest laotud vallidega linnused. Kasutati ka jõgesid ning soosid kaitseks. 3. Lääne-Eestis, kus puudusid järskude nõlvadega künkad, tuli linnused ehitada tasasele maale. Selleks kuhjati linnuseõue kunstlik vall. Ülejäänud Eesti linnused olid tehtud küngastele.
kasutusiga polnud pikk. Tunduvalt rohkem hakati linnuseid ehitama 8. sajandi paiku. Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvade ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähem kaitsud mäekülgede poole kuhjati kunstlik vall. Lõuna- Eestis tehti vallid liivast ja palkidest aga Põhja- ja Lääne-Eestis paeplaatidest kivimüürina. Eristatakse mägilinnuseid, mis on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnusteks nimetatakse mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnuseid. Eemalt vaadates meenutavad need suurt kõrgete äärtega voodit. Siit said linnused oma rahvapärase nimetuse – Kalevipoja säng. Pilet nr. 11 1. Luteri kirik Rootsi ajal ja Vene ajal Vene ajal: luterikirik Põhjasõja järel- jäi vaimuelu kandjaks ka peale sõda. RASKUSED: kogudused jäid ilma õpetajatest, kirikuhooned olid rüüstatud või hävitatud. Vene võim tunnistas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna
annaabi.ee 
