8. Alustada spektrivõtmist. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Alustatakse spektri võtmist kasutades spektrofotomeetriat. Spektrofotomeetria näitab aine kontsentratsiooni mis on väljendatud optilise tiheduse kaudu. Karotenoidide neeldumisspekter jääb lainepikkuste 350-650 nm vahele ja võrdluslahuseks on orgaaniline solvent mida kasutati ekstraheerimiseks. Ekstraheeritud karotenoide pannakse klaasküvetti kuna neeldumisspektrit mõõdetakse nähtava valguse piirkonnas. 1. Võtta klaasküvett ja panna heptaani küvetti. Heptaan on võrdlemislahuseks. 2. Mõõta ekstraheeritud karotenoidide segu neeldumisspektrit. 3. Kirjutada ära iseloomulikud neeldumisspektrite maksimaalsed väärtused ja nende optilised tihedused (teoreetiliselt peaks kolm erinevat neeldumisspektrit olema ja kolm erinevat optilist tihedust). 4. Välja trükkida neeldumisspekter ja analüüsida.
Joonspekter a) kiirgusspektridüksikud värvilised jooned tumedal taustal b)neeldumisspektridüksikud tumedad jooned pideva spektri taustal Joonspektori tekitavad atomaarsed gaasid ja aurud. 3.SpektraalanalüüsLuuakse uuritava segu joonspektor,mõõdetakse spektrijoonte lainepikkused ning võrreldakse tuntud ainete joonspektritega ja tehakse kindlaks milliseid elemente segu sisaldab.Kasutatakse nii kiirguskui ka neeldumisspektrit. 4.Kirrchhoffi reegel Neeldumisspektri joonte lainepikkused võrduvad sama aine kiirgusspektri joonte lainepikkusega. E4 E4 E3 E3 E2 E2 Hf hf
neelavad valgust elektromagnetkiirguse spektri UV või nähtavas alas. Kui tegu on vees lahustuva ainega, kasutatakse analüüsides lahustina vett. Orgaanilistes solventides lahustuvate ainete jaoks kasutatakse etanooli. (Orgaanilised lahustid võivad omada spektris iseloomulikku neelduvust UV alas. Seetõttu ei ole kõik lahustid sobivad UV/Vis spektroskoopia jaoks. Näiteks etanool neelab nõrgalt kõigi lainepikkuste juures.) Lahusti polaarsus ja pH võivad mõjutada orgaanilise ühendi neeldumisspektrit. Näiteks türosiini neeldumismaksimum ja molaarne neeldumiskoefitsient suurenevad, kui pH-d muuta 6-lt 13-le või lahusti polaarsust vähendada. Elektrondoonor-aktseptor komplekside värvused on tihti liiga intensiivsed kvantitatiivsete mõõtmiste jaoks. Lambert-Beeri seadus ütleb, et lahuse neelduvus on võrdeline absorbeeriva aine kontsentratsiooni ja lahusekihi paksusega. Fikseeritud lahusekihi paksuse korral on UV/Vis
Kriit 0,087 Kolmandas katses tuli kriidi lahust valmistada. Pipeteerida 20 mL kriidist saadud happelist lahust 50 mL mõõtkolbi, lisada 4 mL 50% sidrunhappe lahust, lisada 5 mL 10% sulfosalitsüülhappe lahust, lisada 10 mL kontsentreeritud ammoniaakhüdraati. Täita kolb destilleeritud veega kriipsuni, sulgeda korgiga ning segada. Seda katset mina läbi ei viinud. Neljandas katses tuli neeldumisspektrit mõõta. Mõõta kõikide valmistatud lahuste neeldumisspektrid lainepikkuste vahemikus 400-500 nm 0- proovi suhtes. Selleks tuli kasutada spektrofotomeetrit ja printerit. Täita küvetid alustades kõige lahjemast Fe kontsentratsiooniga lahusest. Viimasena mõõta kriidist saadud lahuse optiline tihedus. Trükkida välja kriidi neeldumisspekter. Kalibreerimiskõver 0.14 0.12 f(x) = 2.81x - 0
kaupa heptaani. Materjali segasin jätkuvalt uhmri nuiaga, sademel lasin põhja settida ja selle kohal olev ekstrakt kantsin teelusika abil filtrile ning alustasin ekstrakti kogumist mõõtsilindrisse. Seda operatsiooni kordasin kuni sademe kohal olev ekstrakt muutus värvusetuks. Lõpuks määrasin ekstrakti kogumahu. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Neeldumisspekterit mõõtsin nähtava valguse lainepikkustel 350-650 nm. Nullisin heptaaniga ning mõõtsin oma ekstrakti neeldumisspektrit. Spektrofotomeetri ekraanile tuli neeldumisspekter, kursori nihutamisega leidsin ekstrakti neeldumismaksimumid ja maksimumidele vastavad optilise tiheduse täpsed väärtused. Tulemused: Ekstrakti kogumaht: 15 ml Heptaani tihedus 0,684g/cm3 Kolm neeldumismaksimumi: 1. =503,5 nm 0,3710 A E1%=3150 2. =473,0 nm 0,4749 A E1%=3450 3. =447,0 nm 0,3497 A E1%=2250
Seega tueb kirjandusest leida uuritavas lahuses domineerivaima karotenoidi ekstinktsioonikoefitsiendi väärtus ja kasutada seda arvutusvalemis: A absorptsiooni väärtus, mis vastab arvutuse aluseks valitud neeldumismaksimumile E1cm1% - vaadeldava karotenoidi ekstinktsioonikoefitsient V ekstrakti kogumaht ml d kasutatud ekstrahendi tihedus g uurimiseks võetud taimse materjali mass 1000 tegur milligrammidele üleminekuks Kuna minul katse ebaõnnestus ning neeldumisspektrit ei olnud võimalik võtta, otsisin kirjanduseest infot paprikas ja tema sugulastes sisalduvate karotenoidide kohta. Karotenoidid paprikas ja tema sugulastes Karotenoidid on üks suuremaid fütotoitainete rühmi. Parimateks karotenoidide allikakas on punased ja oranzid puu- ja juurviljad, nagu tomat, paprika, apelsin jt.olulisemad sellest rühmast on - ja - karoteen, lükopeen ja zeaksantiin. Paprika koos oma sugulastega kuulub maavitsaliste sugukonda
Klorofüllidel Chla ja Chlb on kaks tugevamat neeldumisriba. Punases valguses 650-680 nm ja sinises (Soret riba) 430-470 nm. 4.Kuidas sõltub kvandi energiasisaldus footoni lainepikkusest? Kirjutage valem. Sõltub pöördvõrdeliselt: E=hc/ 5. Ultravioletseks kiirguseks loetakse footoneid lainepikkusega 10..400 nm Nimetage mõni UV kiirgust absorbeeriv ühend taimedes. Krüptokroom, antotsüaniin 6. Kirjeldage fükobiliproteiinide koostist, neeldumisspektrit ja millistes organismides esinevad. Fükobiliin on kromofoor, mis sisaldab tetrapürrooli ja sarnaneb sapipigmendile bilirubiin. Neelavad kollast, oranzi, punast ja rohelist valgust. Veeslahustuvad antennpigmendid; tsüanobakterites ja vetikates. 7. Milline struktuur tagab klorofülli molekulis nähtava valguse footonite neeldumise? Mis toimub klorofülli molekulis footoni neeldumisel? Nähtava valguse footonite neeldumise klorofülli molekulis tagab pikkade konjugeeritud
annaabi.ee 
