hakkas ’’vastu võitlema’’ Vene meedia, kui võtta näiteks NTV uudislugu. Õhtuleht Artikkel kajastamaks Arvamusfestivali debatti (2015) teemal ’’ETV+ - kas ainult meelelahutus’’ annab mitmeid seisukohti, kus ollakse enamasti telekanali poolt, määratledes ära ka, et telekanal peaks pigem end suunitlema meelelahutusliku kanalina. Mittepooldajaid esines omajagu, näiteks peeti ühes arvamusloos telekanalit aastas mitmeid miljoneid neelavaks jaburuseks, sest see ei jõua vabalevisse (Uudam, 2015). Lisaks on eraldi toonud toimetus (2015) välja ka Toomas Mattsoni ETV+ peatoimetaja suunas kriitilise sõnavõtu Facebookis, millele on lisatud ka sõnavõtu kohta käivad kommentaarid Facebookis, mis pooldavad paljuski Toomas Mattsoni seisukohta. Üldjoontes on Õhtuleht märgatavalt kriitilisem teistest lehtedest, avaldades pigem mittepooldavaid artikleid. Ajaliselt ei saa määratleda debati kulgu. Nelja väljaande peale kokku
Mullakolloidid on osakesed läbimõõduga 1-100 millimikronit. Vees annavad nad kolloidlahuse. Suuremad annavad suspensiooni ja väiksemad molekulaarlahuse. Kolloidid võivad olla mineraalsed, orgaanilised, orgaanilis-mineraalsed komplekskolloidid. Sageli on mullas nii et mingi räni-mikrokristall on kaetud erinevate kolloidide kihtidega. Kuna kolloididega seonduvad ühed tähtsamad omadused neelamisnähtused, neelamisvõime siis seda kolloidkompleksi nimetatakse ka neelavaks kompleksiks. Kolloidide ehituses on see tuum ja selle tuuma pindmised molekulid võivad dissotseeruda ja käituda happe või alusena. Vahetult tuuma pinnal on laengut määravate ioonide kihid, selle järgneb vastasioonide kiht, millest suurem osa on tihedalt seotud eelmise kihiga. Neid kahte kihti koku nimetatakse kaksikkihiks. Osa vastasioone aga kolloidlahuse korral paikneb eemal, on nõrgemini kolloidiga seotud ja see on nn diffuusne kiht. Laengu alusel jaotatakse kolloidid kolmeks:
Suurem osa neist on ränihappe- ja huumuskolloidid. Kolloidide esinemisel hajutatult nimetatakse seda kolloidlahuseks ehk sooliks. Kui kolloidid esinevad koondunult, siis nimetatakse seda geeliks (sültjas, helbetaoline mass). Kolloidide omavahelist liitumist ja sadenemist nimetatakse koagulatsiooniks (soolgeel). Võib olla pöörduv või pöördumatu. Enamik mullas olevaid kolloide on koaguleerunud olekus. Mulla kolloidkompleksi nimetatakse neelavaks kompleksiks. 20 Neeldumisnähtused mullas Mulla neelamisvõime on mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. Mulla neelamisvõimel on väga suur tähtsus muldade viljakuse kujundamisel ja taimede toitumisel.
MULLA FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Need seonduvad eelkõige mullakolloididega, mis on osakesed läbimõõduga 1-199 millimikronit. Need võivad ola orgaanilised, mineraalsed aga ka komplekskolloidid ehk orgaanilis-mineraalsed. Need võivad olla rineva koostisega. Sagedasti on nii, et räni mikrokristallil on erinevate kihtidena peal orgaaniline kolloid ja mineralne kolloid jne., sellisel juhul räägitakse kolloidkompleksidest, mida nimetatakse ka neelavaks kompleksis. Kolloidid on ehituselt järgmised: Tuuma pindmised molekulid võivad käituda väga erinevalt (kas happena või alusena või kord nii, kord naa). Kui on tuum, millel esimene laengute kiht käitub nagu happeline kolloid, siis sellele kihile järgneb vastandioonidekiht. Osa neist on tuuma lähedal, osa aga jäävad tuumast suhteliselt kaugele lahusesse. Neid kolloide, millised käituvad happena, nimeatakse happelistes ehk atsidoitseteks kolloidideks
seepärast kihilised. Sool, geel, koagulatsioon. Kolloidide esinemisel hajutatult nimetatakse seda kolloidlahuseks ehk sooliks. Kui kolloidid esinevad koondunult, siis nimetatakse seda geeliks(sültjas, helbetaoline mass). Kolloidide omavahelist liitumist ja sadenemist nimetatakse koagulatsiooniks(sool<->geel). Võib olla pöörduv ja pöördumatu. Enamik mullas olevaid kolloide on koaguleerunud olekus. Mulla kolloidkompleksi nimetatakse neelavaks kompleksiks. Küllastusaste. Küllastusaste näitab kui mitu protsenti neelamismahutavusest moodustavad neeldunud alused. Tähistatakse V. V=S/T*100 (%) Mida väiksem on mulla küllastusaste, seda rohkem on muld vaesunud alustest ja halvem on viljakus. · Kui V<50%, siis muld vajab tugevat lupjamist. · Kui V=50...75%, siis muld vajab mõõdukat lupjamist. · Kui V>75, siis muld tavaliselt lupjamist ei vaja. Mulla happesuse liigid ja reaktsioon.
annaabi.ee 
