• Pole olemas spetsiifilist uuringumeetodit • Positronemissioontomograafia (PET) võimaldab näidata musttuuma kahjustust Motoorsed sümptomid • Treemor ehk värin- nähtavaim sümptom • Hüpo- ja bradükineesia- liigutuste aeglus ja kohmakus • Rigiidsus- lihasjäikus • Posturaalne ebastabiilsus- tasakaaluhäire • Kõnnak muutub- sammud tippivad, kõndimise alustamine raske • Hüpomiimia- näomiimika Mittemotoorsed sümptomid • Kõne- ja neelamisprobleemid- kõne monotoonne, vaikne ja kähe • Depressioon, ärevus ja paanikahäired, ka apaatsus • Mõtlemisaeglus • Dementsus • Hallutsinatsioonid • Kõhukinnisus, süljeeritus, higistamine • Väsimus, unehäired Ravi • Põhineb virgatsaine dopamiini asendamisel ja stimuleerimisel • Ravi leevendab, ei ravi täielikult • Ravimeid tuleb võtta pidevalt • Ravi määratakse vastavalt haigele, pole universaalset raviskeemi
KORDAMINE PARKINSON, EPILEPSIA 1. Millise neuromediaatori puudusega KNS seostatakse parkinsonistlike sümptomite teket? Dopamiin 2. Millised on iseloomulikud motoorsed sümptomid, mis mängivad rolli haiguse diagnoosimisel? Treemor, bradükineesia, hüpokineesia, rigiidsus. 3. Millised on spetsiifilised parkinsoni lisasümptomid, millele ka ravimid hästi toimet ei avalda? Postulaarne ebastabiilsus, kehahoiak ja kõnnak; kõne ja neelamisprobleemid: hüpomiimia. 4. Too välja parkinsoni mittemotoorsed sümptomid. Psüühikahäired (psühhoos, depressioond); uenehäired; väsimus; väu; autonoomse NS häired; mõtlemisaeglus. 5. Millised on erinevad ravivõimalused Parkinsoni tõve esinemisel? Mittefarmakoloogiline ravi: kõneravi, füsioteraapia, toitumisnõuanded, psühhoteraapia. Farmakoloogiline ravi: levodopa; dopamiini agonistid; MAO-B inhibiitorid; amantadiin. 6. Milline on kõige efektiivsem Parkinsoni tõve ravim
sügavalt. Nimelt sündis mul 25. märtsil 2011. aastal pärast õnnelikku ja probleemivaba rasedust armas pisike poeg Martin, kellel pärast poolt aastat lastearstide, kardioloogide, neuroloogide, ortopeedide, logopeedide, silmaarstide, geneetikute ja muude spetsialistide juures ringlemist diagnoositi Möbiuse sündroom. Selleks hetkeks oli tal kaasuvate diagnoosidena kirja pandud komppöid, südame vatsakese-vaheseina puue, lihashüpotoonia, kõõrdsilmsus ning imemis- ja neelamisprobleemid. Iseloomustus Möbiuse sündroomi kirjeldas esmakordselt 1888. aastal Saksa neuroloog Paul Julius Möbius. Selle esinemissagedus on riigiti erinev, varieerudes 2 kuni 20 juhtumit miljoni vastsündinu kohta. Möbius Syndrome Foundationi andmetel oli aastal 2007 maailmas teada umbes 2000 diagnoositud inimest. Möbiuse (ka Moebius) sündroom on kaasasündinud haruldane nauroloogiline häire, mis avaldub peale sündi. See mõjutab peamiselt VI (eemaldajanärv) ja VII (näonärv)
● Valu: ebamugavustunne ühes kehaosas või kogu kehas ● Nahamuutused: rasvane või kuiv nahk; suurenenud melanoomirisk ● Uneprobleemid: unetus (raskused uinumisel), rahutute jalgade sündroom (ebamugav tunne jalgades, mis kaob nende liigutamisel) või REM-une käitumishäire ● Lõhna kadu: vähenenud võime lõhnu tuvastada ● Kõneprobleemid: rääkimine pehme ja üksluise häälega ning mõnikord sõnade summutamine või pomisemine ● Neelamisprobleemid: hilises staadiumis- lämbumine, köha ja kurgu puhastamine söömise ja joomise ajal ● Nägemismuutused: silmade kuivus, kahekordne nägemine ja lugemisraskused ● Kaalumuutused: mõnel inimesel võib esineda kerge kuni mõõdukas kaalukaotus 3 KULG Parkinsoni tõbi on progresseeruv haigus, sümptomid süvenevad tavaliselt aja jooksul. Samuti varieeruvad sümptomid inimestel väga palju. See, kui kiiresti
Kõnnak muutub: sammud on tippivad, lühikesed, kõndimise alustamine on raske, kaasliigutused vähenevad või kaovad. Võivad tekkida tardumised liikumisseisakutena, mille tõttu võib vahel isegi kukkuda. Riietumine, söömine, kirjutamine ja teised igapäevased tegevused muutuvad raskemaks ning haiguse süvenemisel võivad mõned haiged vajada kõrvalabi. Käekirja muutumist väikseks ja raskesti loetavaks nimetatakse mikrograafiaks. Näo miimika väheneb, tekib hüpomiimia. Kõne- ja neelamisprobleemid võivad esineda haiguse hilisemas faasis: hüpokineetiliseks düsartriaks nimetatud kõnehäire korral muutub kõne monotoonseks ning hääl vaikseks ja kähedaks (hüpofoonia). Lisaks liikumishäirele võivad esineda ka nn mittemotoorsed sümptomid: psüühikaga seotud probleemid, autonoomse närvisüsteemi häired nagu seksuaal-, põie- ja soolehäired jm. Umbes pooltel Parkinsoni tõvega inimestest esineb psüühilisi probleeme, sealhulgas kõige
korrigeerimine neuroonkoloogilise patoloogiaga patsientidel, pea- ja kaelapiirkonna kasvajatega; Neelamine on keerukas tegevus mis eeldab paljude lihaste koostööd. Nii nagu närvisüsteemi kahjustusel võib häiruda käte ja jalgade liikumine (tekib halvatus, kohmakus), võivad kannatada ka neelamisliigutused. Neelamishäiret nimetatakse düsfaagiaks. Kõige sagedasem düsfaagia tekke põhjus on insult (ligikaudu pooltel juhtudel), kuid neelamisprobleemid võivad tekkida ka ajutrauma, -kasvaja, neurodegeneratiivsete haiguste, dementsuse ja mitmete teiste haiguste puhul. Tüsistuste vältimiseks on soovitav alustada neelamisteraapiaga võimalikult vara. Neelamise hindamise viib läbi logopeed, selgitades välja, milline on patsiendi üldseisund, koostöövõime, neelamisega seotud kraniaalnärvide funktsioon ning kõne kvaliteet. Samuti hindab logopeed vedelike ja tahke toidu neelamise ohutust, tarbitud koguste piisavust ja
annaabi.ee 
