täiuslike naiste/meeste peal. Lehvikulised ripsmed, pruntis punahuuled... Kes seda siis kõike ei tahaks? Aga too uuuuus huulepulk, sensatsiooniline ripsmetuss ju pakubki seda kõike! Kas ikka pakub? Pigem serveerib meedia arvutiga üles poputatud täiuslikke naisi/mehi. Selliseid, kelle moodi me kibedalt olla tahaks, aga kelleni "tavainimene" ei küündi. Meedia viskab konksu, meie neelame alla. Neelame... Neelame veel. Neelame ikka veel. Ja lõpuks saame aru, et sellest kõigest ei olegi kasu. Sest meedia pigem mürgitab me meeli- paneb tundma end kehvemana, alandab enesehinnangut. Enesehinnang on aga see, mis aitab ilul välja paista. Liiga kõrge enesehinnang pole nüüd just ka kiita, aga inimene siiski peaks teadma oma väärtust, ennast... Teadma seda, et ta on ilusam kui need töödeldud barbid teisel pool telerikarpi, on hingega, on päris.
Ajapikku kustutab mälu omandatud teadmised paratamatult siiski ära, sest me ei kasuta neid ja need oma meie jaoks ebaolulised. Me oleme võimelised vastu võtma teadmisi, mis meile huvi ei paku või mida me ei pea oluliseks oma igapäevaelus. Need teadmised lihtsalt ununevad ja me ei tunne neist puudust, sest nende asenduvad uute ja palju huvitavamatega. Iga päev puutume kokku uute teadmistega, mis võivad olla nii huvitavad, kui ka igavad. Nende seast valime välja parimad ja neelame need tervenisti alla, tundes rõõmu uute teadmiste üle. Esimesel võimalusel hakkame neid tarvitama, teades et oleme ise oma tegude üle uhked ja see oli meie vaba valik.
2.Rasvumine soodustab südame-veresoonkonna haiguste teket , suhkrutõbe, liigeseprobleeme jm. 3.Pikaajaline nälgimine põhjustab noortel kasvu pidurdumist ning mõned organid võivad pöördumatult kahjustuda. 5. Seedeelundkonna osad, neis toimuvad protsessid. 1. Suuõõnes asuvad hambad, mis peenestavad toitu, ning keel, mis aitab toitul süljega segada. 2. Neel on lehtrikujuline lihaseline elund, kus ristuvad õhu ja toidu liikumisteed. Kui me neelame, sulgeb kõripealis automaatselt pääsu hingetorusse. 3. Süljenäärmed toodavad sülge, mis liigub juhade kaudu suuõõnde. 4. Söögitoru on pikk torujas lihaseline elund mille kaudu toit liigub makku. 5.Magu on seedekulgla kõige mahukam osa, mille limaskestas olevad näärmed eritavad maonõret, mis sisaldab soolhapet ja ensüüme. Mao seinte lihaste pidev liikumine segab toitu manõrega. Maos algab valkude lõhustumine soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul. 6
Räniühendeid kasutatakse puhastava ja valgendava toime saavutamiseks. Lastele mõeldud toodetele on tihtipeale lisatud magustamiseks ja värviandmiseks lisaaineid. Rohke glütseriini ja ksantaankummi baasil tehtud magusate ning värviliste geelidega kutsub tootja lapsi suurima heameelega hambaid harjama. Kõik mainitud lisaained on tervele inimesele üldjuhul kahjutud, kuid siiski tuleks toote pakendile kirjapandud lisaainete koguse ja koostisega tutvuda, sest paratamatult neelame me igal pesukorral ka mingi koguse hambapastat alla. Enamikku pastalisandeid tootjad reklaamides välja ei hüüa, osa aineid on aga sellised, millest pea ükski hambapasta reklaam ei vaiki. Neid reklaamitakse välja kui kohustuslikke tervistavaid trumpe. Üks sellistest lisaainetest on kaariesevastase toimega fluor, mida sisaldavad peaaegu kõik hambapastad. Suurim lubatud fluorisisaldus on 1500 mg/l, laste hambapastades on fluori alla 1000 mg/l
Et neerud reguleerivad vee hulka veres, tekib uriini rohkem siis, kui inimene on palju vedelikku joonud, aga ka külmade ilmadega, kui vett ei kaotata higistamisega. Kui põis on täitunud, tõmbub põiesein kokku ja uriin väljutatakse. Seedeelundkond Suuõõs - Asuvad hambad, mis peenestavad toitu, ning keel, mis aitab toidul süljega seguneda. Neel - lehtrikujuline lihaseline elund, kus ristuvad õhu ja toidu liikumisteed. Kui me neelame, sulgeb kõripealis automaatselt pääsu hingetorusse (sama on ka hingamisel: kui me hingame, sulgeb kõripealis pääsu söögitorusse). Vahel, näiteks söömise ajal naerdes või rääkides, ei jõua kõripealis õigeaegselt sulguda ning toit satub hingetorusse. Keel - Suuõõnes paiknev piklik-laberik limaskestaga kaetud lihaseline elund. Keel koosneb kolme suunas kulgevatest vöötlihastest. Keelde suunduvad lihased ka kõrvalasuvatelt luudelt. Keeles on
luud. Need luud on vasar, alasi ja jalus. Vasar on trummikilega kokku kasvanud ja ühendatud alasiga. Alasi on seotud jalusega, jalus toetub sisekõrva esikuaknale. Kuulmeluukesed annavad trummikile võnked edasi sisekõrvale, võimendades neid. Keskkõrvast algab kitsas kanal, mille nimetus on kuulmetõri, see avaneb neelu. Nii satub õhk trummiõõnde ja rõhk mõlemal pool trummikilet võrdsustub. Kuulmetõri on tavaliselt suletud olekus, kui neelame, siis kanal avaneb. Sisekõrv paikneb kolju sees ja koosneb kahest eraldi osast, millel on oma ülesanne. Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on teokojakujuline luustunud spiraal. Teos on vedelikuga täidetud kanalid, mis on üksteisest eraldatud membraaniga. Alumisel membraanil on palju kuulmerakke. Kuulmerakkude kiud on erineva pikkusega. Kuulmeluukeste võnked antakse edasi teos olevale vedelikule. Vedelikult kanduvad võnked membraanidel olevatele kuulmerakkudele. Nii muutuvad
annaabi.ee 
