Ekspressiivse deformatsiooni asemele astub konstrueeriv deformatsioon. 1907. aasta kevadel hakkas Picasso maalima figuraalkompositsiooni ,,Avignoni neiud", mille aluseks oli grotesksevõitu foto. Fotol olevaid figuurid olid lähtematerjaliks, mida Picasso hakkas oma kompositsiooni jaoks ümber töötama. Üldiselt valitsebki teoses Cézanne'ilik laad. Arengulooliselt tähtsad on aga kaks figuuri pildi paremal serval, eriti nende näod, kus näeb sugulust neegriplastikaga. Kuid siin avaldub juba ka tendents, mis sai iseloomulikuks kogu kubistlikule koolkonnale nähtava reaalsuse lagundamine osadeks ja püüe kujutada eset korraga mitmest küljest. Selle suuna arendas Picasso välja koos Braque'ga. Alates aastast 1909 keskendus Picasso täiesti figuuride maalimisele, jõudes oma arenguga analüütilise kubismini. 1910. aasta kevadel lõpetas ta kunstikaupmees Ambrosie Vollard'i portree. Portreel istub Vollard näoga vaataja poole, tema taga on laud,
Ekspressiivse deformatsiooni asemele astub konstrueeriv deformatsioon. 1907. aasta kevadel hakkas Picasso maalima figuraalkompositsiooni ,,Avignoni neiud", mille aluseks oli grotesksevõitu foto. Fotol olevaid figuurid olid lähtematerjaliks, mida Picasso hakkas oma kompositsiooni jaoks ümber töötama. Üldiselt valitsebki teoses Cézanne'ilik laad. Arengulooliselt tähtsad on aga kaks figuuri pildi paremal serval, eriti nende näod, kus näeb sugulust neegriplastikaga. Kuid siin avaldub juba ka tendents, mis sai iseloomulikuks kogu kubistlikule koolkonnale nähtava reaalsuse lagundamine osadeks ja püüe kujutada eset korraga mitmest küljest. Selle suuna arendas Picasso välja koos Braque'ga. Alates aastast 1909 keskendus Picasso täiesti figuuride maalimisele, jõudes oma arenguga analüütilise kubismini. 1910. aasta kevadel lõpetas ta kunstikaupmees Ambrosie Vollard'i portree
väljendamise nimel. Ekspressiivse deformatsiooni asemele astub konstrueeriv deformatsioon. 1907. aasta kevadel hakkas Picasso maalima figuraalkompositsiooni „Avignoni neiud“, mille aluseks oli grotesksevõitu foto. Fotol olevaid figuurid olid lähtematerjaliks, mida Picasso hakkas oma kompositsiooni jaoks ümber töötama. Üldiselt valitsebki teoses Cézanne’ilik laad. Arengulooliselt tähtsad on aga kaks figuuri pildi paremal serval, eriti nende näod, kus näeb sugulust neegriplastikaga. Kuid siin avaldub juba ka tendents, mis sai iseloomulikuks kogu kubistlikule koolkonnale – nähtava reaalsuse lagundamine osadeks ja püüe kujutada eset korraga mitmest küljest. Selle suuna arendas Picasso välja koos Braque’ga. Alates aastast 1909 keskendus Picasso täiesti figuuride maalimisele, jõudes oma arenguga analüütilise kubismini. 1910. aasta kevadel lõpetas ta kunstikaupmees Ambrosie Vollard’i portree. Portreel istub Vollard näoga vaataja poole, tema taga on
väljendamise nimel. Ekspressiivse deformatsiooni asemele astub konstrueeriv deformatsioon. 1907. aasta kevadel hakkas Picasso maalima figuraalkompositsiooni ,,Avignoni neiud", mille aluseks oli grotesksevõitu foto. Fotol olevaid figuurid olid lähtematerjaliks, mida Picasso hakkas oma kompositsiooni jaoks ümber töötama. Üldiselt valitsebki teoses Cézanne'ilik laad. Arengulooliselt tähtsad on aga kaks figuuri pildi paremal serval, eriti nende näod, kus näeb sugulust neegriplastikaga. Kuid siin avaldub juba ka tendents, mis sai iseloomulikuks kogu kubistlikule koolkonnale nähtava reaalsuse lagundamine osadeks ja püüe kujutada eset korraga mitmest küljest. Selle suuna arendas Picasso välja koos Braque'ga. Alates aastast 1909 keskendus Picasso täiesti figuuride maalimisele, jõudes oma arenguga analüütilise kubismini. 1910. aasta kevadel lõpetas ta kunstikaupmees Ambrosie Vollard'i portree. Portreel istub Vollard näoga vaataja poole, tema taga on
Ekspressiivse deformatsiooni asemele astub konstrueeriv deformatsioon. 1907. aasta kevadel hakkas Picasso maalima figuraalkompositsiooni ,,Avignoni neiud", mille aluseks oli grotesksevõitu foto. Fotol olevaid figuurid olid lähtematerjaliks, mida Picasso hakkas oma kompositsiooni jaoks ümber töötama. Üldiselt valitsebki teoses Cézanne'ilik laad. Arengulooliselt tähtsad on aga kaks figuuri pildi paremal serval, eriti nende näod, kus näeb sugulust neegriplastikaga. Kuid siin avaldub juba ka tendents, mis sai iseloomulikuks kogu kubistlikule koolkonnale nähtava reaalsuse lagundamine osadeks ja püüe kujutada eset korraga mitmest küljest. Selle suuna arendas Picasso välja koos Braque'ga. Alates aastast 1909 keskendus Picasso täiesti figuuride maalimisele, jõudes oma arenguga analüütilise kubismini. 1910. aasta kevadel lõpetas ta kunstikaupmees Ambrosie Vollard'i portree
annaabi.ee 
