süsihappegaas võib olla globaalse soojenemise üheks põhjuseks. Lisaks on mitmeid poliitilisi ja majanduslikke põhjuseid, mis nafta kasutamise problemaatiliseks muudavad. Ühte või teistpidi tundub selge olevat, et mingist hetkest alates me praeguses ulatuses naftat enam kasutada ei saa. Samuti oleme me kõik näinud televiisorite vahendusel kohutavatest naftareostustest, kui mõni tankuri kapten on navigeerimisega taas mööda pannud. 1961. aastal loodud Maailma Looduse Fondi (The World Wide Fund for Nature (WWF)) andmetel on loomadest naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele ning veelindudele. Reostuse mõju avaldub kõigepealt toksilisuses. Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Vette sattunud õli on linde ohustanud
3)Retke ajal: -võimalikud kohad, kus katkestada, kui selgub, et lõpunisõitmine pole kõige mõistlikum lahendus. Kuidas abi kohale jõuab kui on juhtunud õnnetus. - kõik paadid peavad olema mõlemale matkajuhile nähtaval kaugusel -takistused vees võivad põhjustada kanuu ümberminekuid ja pikki seisakuid -arvestada enda ja grupi võimeid, mitte võtta liiga suuri riske -vältida ise ohvriks olemist, olla tähelepanelik ja ettevaatlik navigeerimisega -kui keegi matkajatest läheb ümber, siis üks matkajuht läheb päästma, teine matkajuht jääb grupi juurde -Vajadusel teha peatus, et juua termosest kuuma teed ning süüa midagi kaloririkast. Lõuna ajal teha kalda ääres lõket, mille juures saab ühtlasi sooja. Kindlasti tuleb lõkkease korralikult kustsutada, et vältida põlengu ohtu. Mitte reostada.
Pikkus ida-lääne suunas 1150 km, laius põhja-lõuna suunas kuni 580 km. [2] Nime andmine Kõige vanemates iraani tekstides nimetati merd axsaina see tähendab tume, mitteläbipaistev, must. Varasemad kreeka meresõitjad panid merele nimeks Pontos Axenos (külalislahkuseta meri). Arvatakse, et tegemist võib olla iraani nime ümbertõlgendamisega, sest Vana-Kreekas kasutati nime ka Pontos Melas (Must meri). Straboni ,,Geograafias" oletatakse, et külalislahkusetuks nimetati merd navigeerimisega seotud raskistele ja selle mere rannikul elanud vaenulike põlishõimudele viidates. [4] Kui kreeka kolonistid olid mere edukalt vallutanud, nimetati see 7.sajandil eKr ümber ladina keeles Pontos Euxinus (külalislahke meri). Nii nimetavad teda nii Herodotos kui ka Ptolemaios oma kaardil.10-16.sajandil vanavene kroonikates nimetati merd Vene (Russi) mereks, mõnikord ka Sküüdi mereks. Samuti kasutasid seda nime araabia geograafid- al- Mas`d (10. sajand) ja al-Idrs (12.sajand). [4]
vältimise 1972. aasta rahvusvahelise eeskirja» radari kasutamist puudutavaid sätteid. (7) Vahis olles peab vahitüürimees vajadusel kõhklemata kasutama rooli, masinaid ja helisignaalseadet. Vastavalt olukorrale tuleb anda õigeaegne signaal laeva kiiruse ja suuna kavatsetavast muutmisest. (8) Vahitüürimees peab tundma oma laeva manööverdusomadusi, sealhulgas laeva pidurdustee pikkust, ja arvestama nendega. (9) Vahi jooksul tuleb üles märkida laeva navigeerimisega seotud sündmused ja tegevus. (10) Eraldi kaardikambriga laeval võib vahitüürimees kaardikambrisse minna hädavajalike navigatsiooniliste kohustuste täitmiseks ja võimalikult lühikeseks ajaks. Vahitüürimees peab olema eelnevalt veendunud, et see on ohutu ja et tema äraolekul teostatakse nõuetekohast vaatlust. 7. Laeva navigatsiooniseadmete kontroll ja kasutamine (1) Enne laeva sadamasse sisenemist või sealt väljumist, samuti merel navigatsiooniliselt
- Nt mõned loomad suunavad oma liikumist vastavalt päikesevalgusele või kuule, tähtedele või lõhnale - Inimeste igapäevane tegevus – teel kõndimine, objektide suunas liikumine, nende haramine. Inimesed kasutavad ka kaarte. Kursi võtmine e piloting - Võime võtta kurssi koha suunas mis ei ole otseselt märgitud selleni viiva raja või vihjega. Seda tüüpi liikumine on juhitud keskkonna vihjetega mis toimivad koordinaatidena. - Seotud ruumi õppimisega, asukoha navigeerimisega sest eesmärgiks on mingisse paika jõudmine. - Võime on häirunud nii inimestel kui ka loomadel temporaalsagara kahjsutuse korral – raskendatud on kursi võtmine kuigi kindla teekonna jälgimine on korras Peitmiskäitumine - Linnud peidavad aastas ligi 1000 toidupala – kasutatakse distaalseid vihjeid mitte lähedalolevaid tähiseid. - Hipokampus suurem lindudel kes peidavad ja otsivad oma toitu
annaabi.ee 
