ta oli lähemal, ja madalam ning nõrgem, kui ta liikus eemale. Teadlased said aru, et kuna nad teadsid Sputniku täpset asukohta maakeral, saavad nad märgistada satelliidi asukohta, mõõtes Doppleri efekti muutumist (sageduste muutumist). Esimene satelliit-navigatsioonisüsteem, Transitiivsus, mida kasutasid USA mereväelased, tegi esimese õnnestunud testi aastal 1960. See süsteem kasutas viit satelliiti ja võrdles nende asukohtade kokkusattumist ning suutis tagada navigatsioonilist parandust ja uuendust umbkaudu kord tunnis. 1967. aastal arendas USA merevägi välja Timation'i satelliidi, mis tagas võimaluse paigaldada kosmosesse täpseid kelli, millele GP-süsteem toetub. 1970-tel valminud Omega Navigatsioonisüsteem sai esimeseks ülemaailmseks raadionavigatsiooni süsteemiks. Siiski, nende valminud süsteemide piirangud nõudsid universaalsemat navigatsioonisüsteemi valmimist ja selle täpsust. Tööpõhimõte
oli lähemal, ja madalam ning nõrgem, kui ta liikus eemale. Teadlased said aru, et kuna nad teadsid Sputniku täpset asukohta maakeral, saavad nad märgistada satelliidi asukohta, mõõtes Doppleri efekti muutumist see tähendab sageduste muutumist. Esimest satelliit-navigatsiooni süsteemi kasutasid USA mereväelased, kes tegid esimese õnnestunud testi aastal 1960. See süsteem kasutas viit satelliiti ja võrdles nende asukohtade kokkusattumist ning suutis tagada navigatsioonilist parandust ja uuendust umbkaudu kord tunnis. Külma sõja ajal oli tuumasõja oht USA-le piisavaks põhjenduseks, et luua GPS. Täpne navigatsioon aitas USA-l leida tulistamise sihtmärk ning fikseerida teiste ohtude asukohad, mida kasutati nii mere- kui ka õhuväes. Mais 2009 teavitas USA valitsus, et mõned GPS satelliidid võivad vananeda ja katki minna. Õhuvägi kinnitas, et see oht on minimaalne. Viimane ülevaade tehti mais 2010, kus
80. Mis on kursinurk? 1. Laeva liikumise suund kompassi järgi 2. Suund esemele, objektile laeva liiumise suunast arvestades 3. laeva eelmise kursi ja uue kursi vahe 81. Skeemil on näha laeva käigutuled. Milline laeva paneb välja sellised tuled? 1. Purelaeva pikkusega alla 20 m 2. Jõuajamiga laeva pikkusega alla 50 m 3. Jõuajamiga laeva pikkusega üle 50 m 4. Aerupaat 82. Mida näitab pildil kujutatud poi? 1. navigatsioonilist ohtu poist lääne pool 2. farvaatri paremat külge 3. farvaatsi vasakut külge 83. Millal peavad laeval olema süüdatud käigutuled? 1. Kogu aeg 25 2. päikese loojangust päikese tõusuni 3. päikese tõusust päikese loojanguni 84. Milline laeva paneb välja juuresoleval skeemil kujutatud päevamärgid? 1. Piiratud manööverdamisvõimega laev
määramise kiirendamiseks valida ja kanda kaardile meremärgid, mis tagavad asukoha määramise suurima täpsuse. Reisiplaani teostamine Sõltuvalt sõidurajoonist võib reisi jaotada: rannalähedane sõit ookeani sõit Kaardid Kaartide kataloogi abil valitakse välja kõik vajalikud kaardid ja asetatakse vajalikku järjekorda. Kõik kaardid tuleb korrigeerida viimast "Teated meremeestele" järgi. Kui reisi jooksul saadakse uut navigatsioonilist informatsiooni (navigatsioonilised hoiatused), tuleb vastav korrektsioon kaardile kanda. Keelatud sügavused (no go areas) Sügavused, kuhu laev oma süvise tõttu ei tohi minna, märgistatakse värvilise (harilikult värvilise samasügavusjoonega). Ka vetes, kus loodete tõttu vee sügavus muutub, märgistatakse keelatud sügavused samal moel. Sügavust täpsustatakse kui laev jõuab antud rajooni. Ohutus piirid (margins of safety)
määramise kiirendamiseks valida ja kanda kaardile meremärgid, mis tagavad asukoha määramise suurima täpsuse. Reisiplaani teostamine Sõltuvalt sõidurajoonist võib reisi jaotada: rannalähedane sõit ookeani sõit Kaardid Kaartide kataloogi abil valitakse välja kõik vajalikud kaardid ja asetatakse vajalikku järjekorda. Kõik kaardid tuleb korrigeerida viimast "Teated meremeestele" järgi. Kui reisi jooksul saadakse uut navigatsioonilist informatsiooni (navigatsioonilised hoiatused), tuleb vastav korrektsioon kaardile kanda. Keelatud sügavused (no go areas) Sügavused, kuhu laev oma süvise tõttu ei tohi minna, märgistatakse värvilise (harilikult värvilise samasügavusjoonega). Ka vetes, kus loodete tõttu vee sügavus muutub, märgistatakse keelatud sügavused samal moel. Sügavust täpsustatakse kui laev jõuab antud rajooni. Ohutus piirid (margins of safety)
Ankru ja keti vahel morsetuli. erimärgid(kollased ja erinevate kujudega, ei 4) Köite, trosside on pöörellüli, mis väldib keti keerdumist. Kett Märkus: Talvel , kui piirkonnas tekib jää, oma prkt navigatsioonilist tähendust) ja laevavõtmine, hoiustamine kinitatakse ankru kluge ankruseekliga. asendatakse ujuvpoid ja toodrid talvepoidega. teljemärgid (ohutu vee märk) vt jooniselt
Ettevalmistuste käigus valitakse välja ankrupaik või saadakse selle kohta korraldus kaldavõimudelt. Koha võib kätte näidata ka loots. Üldine tutvus ankrupaigaga peab olema toimunud juba reisiks ette valmistumisel. Nüüd tutvutakse konkreetse ankrukohaga kaardil, koostatakse lähenemise ja manööverdamise plaan. Samaaegselt valmistatakse manöövriteks jõuseade ning tehakse vajalikud ettevalmistused ankruseadme kasutamiseks ja ankrumehhanismide tööks. Ankrukohale mineku navigatsioonilist töötlust näeme Joonisel 13.4. Ankrukohal peab laeval olema küllaldaselt ruumi pöörelda tuule ja hoovuse mõjul ümber põhjas oleva ankru. Takistusi ja ohte ei tihi olla ankru põhja andmise kohast raadiuses, mille pikkus saadakse väljalastud ankruketi ja laeva pikkuse liitmisel,
annaabi.ee 
