adapteerunud valgustusega ja kuni ta pole endale selgeks teinud: (a) kapteni püsikäskude ja spetsiaalsete laeva juhtimist puudutavate ; juhiste sisu; (b) laeva asukoha, kursi, kiiruse ja süvise; (c) tegutsevad ja oodatavad tõusunähtused, hoovuse, ilma ja nähtavuse seisundi ning kõigi nende faktorite mõju laeva kursile ja kiirusele; (d) ümbritseva navigatsioonilise olukorra, seal hulgas järgmised, kuid mitte ainult need, asjaolud: (i) kogu vahi jooksul kasutatava ja võimalikult vaja mineva navigatsioonilise ja päästesisseseade töökorras olemine; (ii) vurr- ja magnetkompasside õiendid; (iii) ümberringi ja nähtavuse piires olevate laevade olemasolu ja liikumine; (iv) olukorrad ja ohud, mis võivad vahi jooksul ette tulla,
informeerib tüürimehi planeeritava reisi marsruudist, valmistab ette ja viib läbi reisi analüüsi, kui kapteni otsusega pole ette nähtud teisiti. Tüürimees viib läbi reisi ettevalmistuse vastavalt antud juhendile ja kapteni instruktsioonidele, kannab vanemtüürimehele ette ettevalmistuse lõpetamise kohta, esitab vajalikud materjalid reisi analüüsimiseks. Reisiplaani koostamise põhietapid Sõidurajooni tundma õppimine Seda alustatakse navigatsioonilise ja hüdrometeoroloogilise informatsiooni kogumisest: navigatsioonilised tingimused tee pikkus, rannajoone liigestatus, meresõidu ohud, väiksemaid sügavused, meresõiduks suletud ja keelatud rajoonid, tuletornid, tulelaevad ja muud meremärgid, sihtsadamasse sissesõidu tingimused, ankrukohad, sadamareeglid. Hüdrometeoroloogilised tingimused nähtavus, udud, temperatuurid, valitsevad tuuled, tormid, tuulevaikus, veealused
informeerib tüürimehi planeeritava reisi marsruudist, valmistab ette ja viib läbi reisi analüüsi, kui kapteni otsusega pole ette nähtud teisiti. Tüürimees viib läbi reisi ettevalmistuse vastavalt antud juhendile ja kapteni instruktsioonidele, kannab vanemtüürimehele ette ettevalmistuse lõpetamise kohta, esitab vajalikud materjalid reisi analüüsimiseks. Reisiplaani koostamise põhietapid Sõidurajooni tundma õppimine Seda alustatakse navigatsioonilise ja hüdrometeoroloogilise informatsiooni kogumisest: navigatsioonilised tingimused tee pikkus, rannajoone liigestatus, meresõidu ohud, väiksemaid sügavused, meresõiduks suletud ja keelatud rajoonid, tuletornid, tulelaevad ja muud meremärgid, sihtsadamasse sissesõidu tingimused, ankrukohad, sadamareeglid. Hüdrometeoroloogilised tingimused nähtavus, udud, temperatuurid, valitsevad tuuled, tormid, tuulevaikus, veealused
minna või mis on nõutavad kohalike reeglitega, valmistada ankrud kasutamiseks ja panna nende juurde valvesse kogenud spetsialist, teostada kogu kompleks ettevalmistusi lootsi võtmiseks laeva. Kogu eelpool nimetatud tegevuste ja meetmete kompleksi praktiline täitmine peab olema kajastatud logiraamatus. Asjale tuleb kasuks vastava kontroll-lehe olemasolu ja kasutamine. Sõit kitsustes ja nendele juurdepääsudes kätkeb endas suurt navigatsioonilise avarii ohtu. Merelt tulles muutub olukord iga hetkega keerulisemaks: vähenevad sügavused, ilmanähtuste mõju võtab teistsuguse iseloomu, laevaliiklus tiheneb. Olukorra kiire muutumine, sagedased kursimuutused ja ruumikitsikus panevad laevajuhi terava ajapuuduse olukorda. Kuid ta vajab aega läbimõeldud otsuste tegemiseks. Tavalised navigatsioonimeetodid ei rahulda enam. Tihti läheb vaja lootsi abi, tuleb täita teatud ettekirjutatud liikumise- ja käitumise eeskirju.
Nurkkiirgaja koondab raadiolokaatorilt tulnud impulsi energia ja peegeldab selle tagasi raadiolokaatori suunas. Nurkkiirgaja töö põhimõte Selleks, et nurkkiirgaja kiirgaks tagasi kogu horisondi suunas koostatakse ta reast tahukatest. Poidele ja tuletornidele paigutatakse nurkkiirgajate asemel raadiolokaatori vastajad (radarvastajad), mis võimendavad vastuvõetud raadiolokaatori impulsi ja saadavad võimendatud impulsi tagasi koos navigatsioonilise märgi tunnussignaaliga raadiolokaatorisse. Raadiolokaatori kuvaril tekib objekti kujutis koos tunnussignaaliga, milleks harilikult on Morse tähestiku täht. Kujutise orientatsioon kuvaril „Kursi järgi” orientatsiooni puhul ühtib kursijoon laeva pikitasandi suunaga. Kursi muutumisel nihkuvad kuvari objektid iga antennipöördega vastassuunas kursi muutusele, jättes kujutise taha „saba”
annaabi.ee 
