aastal puhkes Sotimaal aga anglikaani kiriku vastu mäss ning see nõudis erakorraliste maksude kogumist ning Charles I pidi 1640 parlamendi taas kokku kutsuma. Esimese parlamendi saatis ta 3 nädala pärast laiali (nn lühike parlament). Kuna lüüasaamised jätkusid, pidi ta aga parlamendi uuesti kokku kutsuma, see jäi kokku kuni 1653.aastani (nn pikk parlament). 1649-1660 oli võimul lordprotektor Oliver Cromwell. Kinnistus Inglismaa positsiooni suure merevõimuna- 1651 kehtestati navigatsiooniakt. 1650 sõjakäik Sotimaa vastu ja koloniseerimise algus, Soti kuningriik likvideeriti ja ühendati Inglismaaga. 1652 Iirimaa korraldamise seadus- alustati Iirimaa koloniseerimist.1653 saatis parlamendi laiali ning kehtestas sõjalise diktatuuri. Cromwelli surma järel ähvardas maad sisemine segadus ja sõjavägi nägi ainsa variandina anda võim tagasi Stuartitele. 1660 kutsus parlament Charles II tagasi. Sõlmiti
toiduaineid oli lihtsam saada mere tagant kui Euroopast. Inglismaa, Prantsusmaa ja Holland rajasid 17.sajandil oma koloniaalsüsteemi. Emamaa tööstusega võistlevate tegevusalade arengut kolooniates pidurdati. - võitlus turgude pärast. 16. sajandil valitsesid maailmameredel Hollandi kaubalaevad. See sundis Inglismaad ja Prantsusmaad arendama oma kaubalaevastikke. Rahvusliku merekaubanduse toetamiseks võeti Inglismaal 1651.a. vastu navigatsiooniakt, mis lubas Euroopa riikide kaupu Inglise valdustesse vedada vaid Inglise või eksportiva maa laevadel, Aasia, Aafrika ja Ameerika kaupu vaid Inglise laevadel. See seadus oli suunatud eelkõige Hollandi vastu ja vallandas Inglise-Hollandi sõja (1652-1654). Ülevõimu kindlustamiseks merel pidas Inglismaa ajavahemikus 1640-1790 66 aastat sõdu. VI 2. Füsiokraatia (valgustusajal) – lk. 181
III Vabariik Inglismaal - Commonwealth - Parlamendi ülemkoda likvideeriti, pikk parlament (selle alamkoda) likvideerus 1653 - Cromwelli sõjaline diktatuur - 1653 uus põhiseadus: Cromwell lordprotektor ehk vabariigi kaitsja (1653-58), Kehtib puritaanide sõjaline diktatuur. Sisepoliitika: - Iirimaa katoliiklaste mässu mahasurumine (1649-50): Iiri/Inglise vahavaenu algus. - Sotlaste mässu likvideerimine (1650-51) - Puritaanide elunormid: Välispoliitika: - Väga edukas! - 1651 Navigatsiooniakt = kaupade vedi inglismaale ja inglismaalt lubatud vaid inglise laevadega. Sihitud Hollandi vahenduskaubanduse vastu. Tulemuseks: I Meresõda Hollandiga (1652-54) - Sõda Hispaania vastu (1654-59) Inglismaa sai Jamaica saare - Cromwell suri 1658 IV Stuart-Dünastia Restauratsioon (1660-88) 3. Charles II (valitses 1660-85, C I poeg) - Aktiivsemad kuningamõrvarid hukati - Taastati monarhia, parlamendi ja anglikaani kiriku positsioon. - Vanad probleemid jäid lahendamata: 1
Hispaania ja Portugali väljatõrjumine Lõuna- Ameerika mandrialalt siiski ei teostunud. Teistel koloniaalvõimudel õnnestus püsivamalt kanda kinnitada vaid Guajaana rannikul, mis jagunes Hollandi (tänapäeva Surináme), Inglismaa ja Prantsusmaa kolooniate vahel. Alates 17. saj. keskpaigast algas juba Hollandi, Prantsusmaa ja Inglismaa omavaheline võitlus koloniaalülemvõimu pärast. Teravaim vastasseis kujunes esialgu Inglismaa ja Hollandi vahel. 1651. aastal Inglismaal kehtestatud navigatsiooniakt lubas Inglismaale Euroopast kaupu vedada vaid Inglise enda või siis kaupade lähtekoha maa laevadel, teistelt mandritelt Inglismaale aga ainult Inglise laevadel. Navigatsiooniakt kahjustas eelkõige Põhja- ja Läänemerel domineerivaid Hollandi kaupmehi. Ülemvõimu pärast peetud kolm Inglise-Hollandi meresõda (165254, 166567, 1672 74) lõppesid Inglismaa võiduga, tehes ühtlasi lõpu Hollandi kuldajastule ( Madalmaad). Põhja-Ameerika
XVII sajandil olid Inglismaa ja Holland Euroopa juhtivad mereriigid, kes konkureerisid nii kolooniate kui ka kaubandusliku ülemvõimu pärast. See viis kaks riiki paratamatult konflikti, mille tulemusel peeti 17 sajandi II poolel kolm sõda (viimane neist kulges unisoonis Prantsuse-Hollandi sõjaga). 35 I Inglise-Hollandi sõda 1652-1654 Sõja ajendiks oli Inglismaal 1651 vastuvõetud navigatsiooniakt (Navigation Act), millega lubati Inglise kolooniatesse Euroopa kaupu vedada vaid Inglise või eksportiva maa laevadel, väljapoolt Euroopat pärit kaupu aga ainult Inglise laevade (kehtis kuni 19 sajandi keskpaigani – Adam Smith kiitis). See oli hollandlastele vastukarva, kuna piiras nende kaubandust. Sõda kulges alul vahelduva eduga, kuid lõpus kaldus edu Inglismaa poolele. Esimese Westminsteri rahuga 1654 oli Holland sunnitud nõustuma navigatsiooniaktiga.
annaabi.ee 
