Muusika kontrolltöö kordamine Indiaanlaste muusika Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Siberist umbes 20000 30000 aastat tagasi. Nad jagunesid sadadeks hõimudeks. ( nt. Irokeesid, navahod, siuud ) Indiaanlaste traditsioonilises muusikas on keskmes vokaal. Lauldakse kas üksi, kooris või vastulaulu põhimõttel.Laulud on enamasti lühikestest fraasidest ja ühehäälsed. Tihti koosneb tekst silpidest ja vokaalidest, mis ei oma mingit tähendus. Saatepillidena kasutatakse nii trumme, kõristeid kui ka harvemini flöödisarnaseid pille ning vilesid. Indiaanlaste tantsud ja laulud on seotud religioossete rituaalidega. Nende vahendusel
Põlisameeriklased rändasid aeglaselt lõunasse ja lõid sinna erinevaid hõime. Nad olid osavad kütid ja jahtisid loomi nagu mammutid ja piisonid. Hõimud: Subartika: Kriid, Ingalikud, Obsibved Arktika: Innuitid(eskimod), netsilikid, nunivagmiutid Suur Nõgu: Juuted, Paiuuted Looderanik: Bellakuulad, Haidad, Kvakiutlid, nutkad, tlingitid California: Tsumasid, huupad, Patvinid Platoo: Kalispelid, Uisramid, nepersseed Edelapiirkond: Apatsid, Hopid, Navahod, Papagod, Zunjid Suured Preeriad: Araaphod, Mustjalgsed, saieenid, komantsid, varesehõim, atsinad, hidatsad, mandanid, siuud. Kirdepiirkond: Irokeesid, menominiid, sookid. Kagupiirkond: Tserokiid, tsikasood, Seminolid, kriikid Elu-olu: Põlisameeriklased olid peamiselt korilased ja kütid. Kütiti piisoneid ja mammuteid, kuid kui mammutid välja surid, kütiti ka väiksemaid loomi. Kohtades kus olid soodsad alad põllumajanduseks tegeleti sellega
Temaga seostatav mõiste on koreomeetria. Koreomeetria tegeleb tantsu uurimisega erinevates kultuurides. Leitakse, et igapäevane töö mõjutab tantsu. PÕLISRAHVASTE ENESEANTROPOLOOGIA Keeleuurijate Edward Sapir ja Benjamin Lee Whorf´´I hüpotees oli, et mõtlemine tuleneb paljuski keelest. Käitumine ja mõtlemine tuleneb kasutatavast keelest. Ameerika kommunikatsiooni uurija S.Worth ja antropoloog J. Adair viisid läbi eksperimendi Navaho indiaanlaste seas. Valisid navahod kuna Adair oli enne neid juba uurinud ja nende kohta oli palju materjali. Andsid neile kaamerad kasutada. Eeldasid, et saavad teada, kas navahode filmikeel ja mõtlemiskeel on sarnane. Navahod filmisid 7 filmi. Projektis osalejad olid filmiga kui sellisega tuttavad. Worth ja Adair toovad välja, et enamus filmides olid pikad lõigud jalutamisest/liikumisest. Uurijad selgitavad liikumist navahode mõtlemisele omasena. Käitumises ei kajastu, aga on omane nende luulele ja legendidele
Sisukord. 1. Indiaanlaste muusika. 2. Afro-ameerika muusika. 3. Euro-ameerika muusika. 4. Räp-kultuur. 5. Kasutatud kirjandus. Indiaanlaste muusika. Indiaanlased on Ameerika põlisrahvaste koondnimetus. Indiaanlaste eellased rändasid sinna Siberist 20 000-30 000 aastat tagasi. Nad jagunesid sadadeks erinevateks hõimudeks. Põhja-Ameerikasse pidama jäänud suured hõimud olid irokeesid, navahod, siuud jne. Indiaanlaste traditsioonilises muusikas on kesksel kohal vokaal. Lauldakse kas üksi, kooris või vastulaulu põhimõttel. Laulud on enamasti ühehäälsed ja koosnevad lühematest fraasidest, mida korratakse ning varieeritakse. Sageli esineb vahelduvat taktimõõtu. Tihti koosneb tekst vokaalidest või silpidest, millel puudub tähendus. Saatepillidena kasutatakse enim mitmesuguseid trumme ja kõristeid, harvem lihtsamaid vilesid või flöödilaadseid pille või ka vibupilli
1-2 milj. indiaanlast 1500. aastal · Indiaanihõimude keeled, kultuurid, eluviisid ja religioonid erinevad teineteisest · PA-s ühine joon: ökoloogiline harmoonia ? Piirkonnad 1. Lõunaregioon · Ebasoodne kõrbeala tänapäeva Arizona, New Mexico ja Utahi piirkonnas · Pueblod (hisp. pueblo= küla) elasid asulates Rio Grande kaldal, suhted Mehhiko (kõrg)kultuuridega · Oluline ülesanne vee kogumine · Sõjakad navahod (suurim indiaanivõim tänapäeval) ja apatsid , kelle esiisad saabusid subarktilisest põhjast · Tänapäeva reservaatide piirkonnad 2. Lääne mägiala: · Karmi keskkonnaga tänapäeva Idaho platooala ning Utahi ja Nevada suur nõgu · Rändavad korilased (ingl. diggers), väikesed populatsioonid (nt. juted ja paljuted) 3. Vaikse ookeani looderannik: · arenenud ühiskonnastruktuuri ja selge sotsiaalse hierarhiaga suured külakogukonnad
annaabi.ee 
