Hollandi ja Hispaania põllumajandus 11b klass. Shapurina Tanja Kazakova Vlada Bondartsjuk Sergej Naumov Nikita Varblane Erik Hollandi Põllumajandus Põllumajandus Madalmaades on väga intensiivne ja oluline majandussektor, kuigi aastal 2005 oli see viibida ainult umbes 1,0% elanikkonnast ja toodeti vähem kui 1,6% SKPst. Kogu riigi territooriumil on parasvöötme kliimaga lehtmetsad. Riigis on segametsade kamar-leetmullad, mis on vähe viljakad Põllumajanduse maa Maa põllumajandusmaa kulub umbes 65% kogu riigi. Umbes 27%
Tulevikus, kui võimalus avaneb, võiks seda teemat edasi uurida, näiteks Austraalias. Igasse liiki tuleb austusega suhtuda ja mitte seda hoolimatult hävitada. Muidu pole tulevastel põlvedel midagi imetleda. Sellest referaadist järeldub, et isegi kui asi näib lootusetuna, võib hoolikalt tegutsedes, siiski olukorda parandada. 2.1 Kasutatud Kirjandus 1. A. G Bannikov, V.J. Flint, T.D. Gladkova, N.N. Drozdov, A.P. Kuzjakin, S.P Naumov, 2. G.A. Novikov, F.V. Rogatseva, A.G. Tomilin, P.P. Vtorov Loomade elu: 7. kõide. Imetajad. Tln: Valgus, 1987, 480 3. Steve Pollock Mitmepalgeline maailm: Loomade elu. Tln: Koolibri, 1994, 49 4. koala/Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 4. köide, lk 604
1.2. Välimus Täiskasvanud saarma keha on 7090 cm pikk, saba 3050 cm. Ta võib kaaluda 512 kg, hästi toitunud vanemad loomad isegi 15 kg. Isasloomad on mõõtmetelt suuremad ja kaalult raskemad kui emased. Näljaperioodidel kõhnub saarmas märgatavalt ning võib talve lõpul kaaluda täiskasvanud loom vaid 56 kg (Laanetu, 2007; 2010). Saarmas on suur, pika ja paindliku kere, tüüpilise voolujoonelise kehaga loom (Bannikov, Flint, Gladkova, Drozov, Kuzjakin, Naumov, Novikov, Rogatseva, Tomilin, Vtorov, 1987). Karvkate on saarmal pruun kuni mustjaspruun, kurgu- ja kõhualune valkjashall kuni hõbedaselt valge. Pojad sünnivad vesihallina, ent värvus muutub peagi, nii et kuuvanuselt saavad loomad juba liigiomase värvitooni ning pooleaastaselt sarnanevad igati oma vanematega. Kasukas on saarmal veeloomadele iseloomulikult tihe: koosneb alus- ja kattekarvastikust (Laanetu, 2007). Kattekarv on hästi jämeda ohkega, läikiv, aluskarv väga
toetub tihedast kutiikulast sisetugiskeletile. Peakapsel koosneb kahest peamisest osast kühmjaist paksendeist ja liikuvatest huultest. Tavaliselt on kõik nematoodid lahksugulised loomad. Munakestadega kaetud munad väljutatakse suguava kaudu. Vastsed kestuvad neljal korral, minnes pärast iga kestumist üle järgmisesse arengujärku. Neljanda arengujärgu vastsetest arenevad noored isas- või emasloomad. Väga sageli ei sarnane vastsed täiskasvanutega. (Zenkevits, Naumov et al, 1981) 3.2.1.1. Dichelyne (Cucullanellus) minutus (Rudolphi, 1819) (Nematoda, Ascaridida, Seuratodea, Cucullanidae). Cucullanidae perekonna esindajad on enamik kalade, vähemal määral roomajate parasiidid. Neid kôiki iseloomustab ösofastoom (ingl. speudobuccal capsule) (lisa 2). See on struktuur, mis ühendab suupoolse ava söögitoru ülemine osaga. Söögitoru on lihaseline ja laienenud nii ülemises kui alumises osas. Kôik liigid on ovipaarsed. Euroopas on
ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Referaat Taastvad Energiaallikad Esitamise tähtaeg 14.04.2009 Õppejõud: Hannes Agabus Tudeng: Sergei Belosapko Nikita Naumov Tallinn 2009 Contents: 1. Renewable energy 1.1. Costs................................................................................................................... 2 1.2. Potential future utilization..............................................................................4 1.3. Why Don't We Use More Renewable Energy? ...........................................5 2. Energy Types 2.1. Wind Energy........................................................
1980. Autoaabits. Tallinn. 6. Aleksius, K., Palu, A. 1972. Sõiduautod. Ehitus, hooldus ja sõidutehnika. Tallinn. 7. Aleksius, K., Palu, A. 1980. Sõiduautod. Ehitus, hooldus ja sõidutehnika. 3., täiendatud trükk. Tallinn. 8. Plotnikov, J., V., 1972. Õpime autot juhtima. Tallinn. 9. Klennikov, V., Iljin, N., Buraljov, J., 1983. B-kategooria autod. Autojuhi õpik. Tallinn. 10. Kalisski, V., Manzon, A., Nagula, G., 1984. C-kategooria autod. Autojuhi õpik. Tallinn. 11. Naumov, B., Gorev, G., 1983. D-kategooria autod. Autojuhi õpik. Tallinn. 12. Europa Lehtmitel. 1992. Fachkunde Kraftfahrzeugtechnik. Verlag Europa- Lehrmittel, VollmerGmbH & Co. 13. Europa Lehtmitel. 1994. Formeln Kraftfahrzeugtechnik. Verlag Europa- Lehrmittel, VollmerGmbH & Co. 14. Europa Lehtmitel. 1994. Tabeiienbuch Kraftfahrzeugtechnik. Verlag Europa- Lehrmittel, VollmerGmbH & Co. 15. Tehnikaleksikon. 1981. Tallinn. 16. Scania 2009. Technical Training Seminar. Opticruise (OPC).Riga.
annaabi.ee 
