Kõigi heaolu on võrselt tähtis. Utilitarismi 3 aspekti Toimingute moraalset kvaliteeti mõõdetakse tagajärgede alusel. Toimingute tagajärgede hindamise aluseks on kasulikkus. Hindamisel ei peeta silmas mitte individuaalset vaid üleüldist kasu. Kasu Hedonistlik utilitarism Tegu õige ainult siis, kui toob kaasa naudingu vähemalt sama kõrge üleüldise tasakaalu kannatuse üle, kui tooks mistahes alternatiivne tegu. Psühholoogiline hedonism motivatsiooni saab seletada ainult naudingusoovi ja valu vältimise kaudu. Aksioloogiline hedonism ainus sisemiselt väärtuslik asi on lõbu. Mill eristab kaht sorti naudinguid: madalad e. elementaarsed (söömine-joomine, puhkus jms) ning kõrgemaid (intellektuaalsus, loovuis, sügav sõprus). Õnne all mõistab ta kõrgemaid naudinguid. Kõrgemad on ka kestvamad, madalamad aga intensiivsemad. Kaasaegsed utilitaristlikud teooriad · Preferentsutilitarism individuaalsete eelistuste rahuldamine
naudingu näol. (Bentham) Eudaimonistlik utilitarism õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne kõrgemat järku rahulduse näol. (Mill) Eelistus-utilitarism õiged on need teod, mis rahuldavad kõige paremini igaühe eelistusi, soove. Sõltuvalt sellest, mida peetakse hüveks/kasuks, võib neid vorme olla veelgi. 2 sorti hedonistlik utilitarism: Psühholoogiline hedonism on teooria, mille järgi saab motivatsiooni seletada ainult naudingusoovi ja valu vältimise kaudu. Aksioloogiline hedonism ütleb, et ainus sisemiselt väärtuslik asi on lõbu. Teooria, mille järgi nauding on ainus positiivne seesmine väärtus ning valu või ,,must südametunnistus" on ainsad negatiivsed seesmised väärtused. Mill eristab kahte sorti naudinguid: madalaid ehk elementaarseid (söömine, joomine, seksuaalne nauding, puhkus, sensuaalne kõdi) ja kõrgemaid (teaduslik teadmine, intellektuaalsus, loovus, vaimsus, kõrgkultuur, sügav sõprus).
kõigi kasu, keda tegu puudutab. KOHUSE-EETIKA Benthami hedonismi arvutus iga toimingu puhul liidetakse kokku kõik naudingu ja valu elamuste aspektid ja võrreldakse neid. See annab aluse otsutada millist tegu teha. Hedonistlik utilitarism õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne naudingu näol (Bentham): · Psühholoogiline hedonism selle järgi saab motivatsiooni seletada ainult naudingusoovi ja valu vältimise kaudu · Aksioloogiline hedonism nauding on ainus positiivne seesmine väärtus ning valu ainus negatiivne seesmine väärtus. Eudaimonistlik utilitarism õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne kõrgemat järku rahuludse näol (Mill) Eelistus-utilitarism õiged on need teod, mis rahuldavad kõige paremini igaühe eelistusi, soove. Teo-utilitarism: · Küsitakse kas vastav tegu aitab kaasa õnne hulga suurenemisele
k. utilitas, ingl. k. utility). ·Tagajärgede hindamisel ei peeta silmas mitte individuaalset vaid üleüldist kasu, s.o. kõigi nende kasu, keda toiming puudutab. ·Klassikaline utilitarism on hedonistlik utilitarism (kreeka k. hedone, ,,nauding"). Valulise või nauditava omaduse valdamine. Mõnikord käib mõiste hedon naudingu hulga kohta, mida saab ka mõõta. ·Psühholoogiline hedonism on teooria, mille järgi saab motivatsiooni seletada ainult naudingusoovi ja valu vältimise kaudu. ·Aksioloogiline hedonism ütleb, et ainus sisemiselt väärtuslik asi on lõbu. Teooria, mille järgi nauding on ainus positiivne seesmine (intrinsic) väärtus ja valu või ,,must südametunnistus" on ainsad negatiivsed seesmised väärtused. ·Väidab, et tegu on õige siis ja ainult siis, kui see toob kaasa naudingu vähemalt sama kõrge üleüldise tasakaalu kannatuse üle, kui tooks mistahes teine alternatiivne tegu. Kaasaegsed utilitaristlikud teooriad :
naudingu näol. (Bentham) Eudaimonistlik utilitarism õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne kõrgemat järku rahulduse näol. (Mill) Eelistus-utilitarism õiged on need teod, mis rahuldavad kõige paremini igaühe eelistusi, soove. Sõltuvalt sellest, mida peetakse hüveks/kasuks, võib neid vorme olla veelgi. 2 sorti hedonistlik utilitarism Psühholoogiline hedonism on teooria, mille järgi saab motivatsiooni seletada ainult naudingusoovi ja valu vältimise kaudu. Aksioloogiline hedonism ütleb, et ainus sisemiselt väärtuslik asi on lõbu. Teooria, mille järgi nauding on ainus positiivne seesmine väärtus ning valu või ,,must südametunnistus" on ainsad negatiivsed seesmised väärtused. Milli õnne definitsioon Mill eristab kahte sorti naudinguid: madalaid ehk elementaarseid (söömine, joomine, seksuaalne nauding, puhkus, sensuaalne kõdi) ja kõrgemaid (teaduslik teadmine,
annaabi.ee 
