Gautama. Temast sai Valgustatu ehk Buddha. Ta rõhutas hirmudest vabanemist, õiget käitumist ja vaimse ning kehalise pingutuse tasakaalustatud seost. Tema õpetuse neli suurt tõde: · Elu ja surmaga kaasnevad kannatused · Kannatusi põhjustavad hirmud · Kanatustest saab vabaneda hirmudest lahti öeldes · Hirmudest vabanemine on võimalik targa ning kõlbelise eluviisi korral Õige eluviis seisnes äärmustest ja vägivallast hoidumisest ja mõistmises et naudinguhimu ja vihkamine põhjustavad kannatusi. Kirgedest ja hirmudest loobumine vabastab vägivallast ja kannatustest ning toob kaasa õnnistatud hingerahu ehk nirvaana (mis on tagatis taassünnist pääsemisest). Juba Buddha eluajal oli tal palju austajaid, kellest hiljem arenesid kloostrikogukonnad. Budistlikud nunnad ja mungad püüdlevad nirvaana poole. Selleks nad hoiduvad vägivallal põhinevast lihatoidust, joovastavatest jookidest ja suguelust. Budismi laialdasele levikule aitas kaasa Asoka
Freud arendas välja ka isiksuse psüühilise struktuuri, millel on kolm osa: 1) Miski e. instinktitaust e. Id 2) Mina e. Ego 3) Ülimina e. Super-Ego. Kõigil on inimese kujunemises suur osa. Nad on nii iseseisvad kui ka üksteisest sõltuvad ja nad võivad sattuda üksteisega vastuollu. See teebki inimeseks olemise raskeks. Miski on alateadvuses olevad soovid ja tahtmised, mis tekivad bioloogiliste vajaduste ja organismi nõudmiste põhjal. Selle keskmeks on sugutung ehk libiido. Kui naudinguhimu aga ei arvesta 2 reaalsusega võib inimene hukkuda (nt. kui inimene sooviks lennata ja ei arvestaks sellega, et inimesed ei lenda), seepärast seda surub maha Mina. Mina on teadlik lähtealus, mis juhindub reaalsusprintsiibist. Minasse kuuluvad teadlikult reguleeritavad tähelepanu-, mälu-, mõtlemis- ja liikumisprotsesse ning teadvustamata enesekaitsetoiminguid
abikaasad tegelikult teineteist armastavad. Indreku-Karini konflikt lõpeb traagiliselt. Afektiseisundis tulistab Indrek Karinit. Pärast kohtuprotsessi, milles Indrek vastu tema enese tahtmist ja ootust õigeks mõistetakse, saab Karin trammi all surma. Indrek jõuab sügavasse sisekriisi, ummikseisu, millest võib väljuda üksnes täiesti uuena või milles võib lõplikult murduda. Selle abieludraama tausta moodustab tõusikkodanlaste seltskond, kelle kultuuritust, kasumiiha, intriige ja naudinguhimu AHT väga satiiriliselt kujutab. Karakterikujutuse poolest kerkivad sellest seltskonnast eriti esile Köögertalid ja Itamid. Indreku ja kodanlaste vastasseis ei kujuta endast aga midagi muud kui igavest vaimu ja võimu konflikti. (AHT ise jäi alati puhta vaimu esindajaks, teda võib pidada üheks kõige sirgema selgrooga eesti kirjanikuks üldse.) Karini puhul on tegemist AHT kõige sügavama sissevaatega naise psüühikasse. V köide Tegevuspaigaks on taas Vargamäe
kontrollida ja teisi muuta; kontrollitakse kõrvalmõjusid; kõik katsealused on samalaadses olekus ja antakse samad ülesanded. Isiksuse psühholoogia Sigmund Freud lõi 19.saj lõpul isiksuseteooria,selle järgi peituvad inimeses konfliktid,millest ta on teadlik või mitte. Isiksuse struktuuri moodustavad; Miski(Id) inimese ,, tuliste tahtmise katel" ,alateadvus,mille keskmeks on sugutung ehk libiido.See juhib otseselt või kaudselt inimese tegevust,ohjeldamatu naudinguhimu võib põhjustada inimese hukkamist. Mina(Ego) vahelüli tegeliku Maailma ja Miski vahel,et kontrollida Miski impulsse ja tunge,justkui ratsaniku ja hobuse vahekord; ratsanik peab hobust juhtima,pidurdama,vastasel korral võib ta surma saada. Kõige keerulisem olukord-peab oheldama Miskit,arvestama olemasolevat tegelikkust ning arvestama Ülimina reegleid. Ülimina(Super-Ego) südametunnistus, inimese moraali alus;kui rikutakse Ülimina
osana. Kuna võimed on eraldi teema, neist siin pikemalt juttu ei tule. Isiksusekäsitlused. a. psühhoanalüütilised (psühhodünaamilised) käsitlused (S. Freud). Rõhk lapsepõlvekogemustel ja alateadlikul motivatsioonil. Isiksuse struktuur koosneb kolmest osast: id ehk miski, alateadvuslik osa, mille keskmeks on sugutung (libiido). Naudinguprintsiibist lähtuv id juhib otseselt või kaudselt kogu inimese tegevust. Naudinguhimu aga ei arvesta reaalseid tingimusi ja võiks põhjustada indiviidi hukkumise. Seepärast on inimesel ego ehk mina kui teadlik lähtealus. Ego on vahelüliks id- i ja reaalse maailma vahel, ning kontrollib selle impulsse, lähtudes reaalsuseprintsiibist. Kolmandaks struktuurüksuseks on superego ehk ülimina, inimese moraali alus (südametunnistus) b. neoanalüütilised (neofreudistlikud) käsitlused (C. G. Jung ja A. Adler). Kaugenesid Freudist
annaabi.ee 
