Näiteks hobusekastan ja mägimänd. · Tulnukad- tahtmatult võõrsilt sissetoodd liigid. Umbrohtude hulgas. Näiteks: tuulekaer, tõlkjas, lõhnav kummel, vesikatk. · Metsistunud taksonid- kultuurtaimed, mis võivad vahel kasvada ka väljaspool ala, kuhu nad on istutatud või külvatud, kuid iseseisvalt looduslikus koosluses ei paljune. Näiteks: lehis, sirel · Naturaliseerinud liigid- tulnukad või kultuuraimed, mis on levinud ka looduslikesse või poolloodduslikesse kooslustesse ja suudavad seal iseseisvalt paljuneda. Angervaks Ravimtaim Kõhulahtisus, nahahaiguste, reuma ja närvivalude, nohu Hanijalg Ravimtaim Kopsu- ja sooleverejooksude peatamiseks, valuvaigistav Härjasilm Ravimtaim Solkmete väljutamiseks
lehis, mandzuuria aprikoosipuu, alpi kuldvihm jt. Räpina park on üks parimaid nahkhiirte suviseid elupaiku Eestis. Pargis elavad kaitsealused nahkhiired: põhja-nahkhiir, veelendlane, suurkõrv, tiigilendlane, pargi-nahkhiir, Nattereri lendlane, suurvidevlane ning kääbus-nahkhiir. Pargis pesitseb 43 liiki linde, sh kodukakk; läbirändajaid ja külalisi on kokku 25 liigist, nende hulgas raudkull ja kanakull. Paisjärvel on kohatud jäälindu ja laululuiki. Naturaliseerinud on harilik lumikelluke, harilik silla, habenelk, roomav metsvits ja harilik kitseenelas. Peahoone koos kõrvalhoonete ja pargiga on muinsuskaitse all. Park on looduskaitse all aastast 1959, selle pindala on 8,45 hektarit (Keskkonnaamet). Mõisaansambel aastal 2013-03-31 Mõisakompleks koos parkidega on terviklikult säilinud. Räpina mõisa muinsuskaitsealused objektid on Räpina mõisa peahoone, park, vesiveski, tall-tõllakuur, pargipaviljon ning aednikumaja
Võõrliigid globaalset elurikkust ohustava tegurina- tulevad ja hävitavad vanad liigid ja elupaigad ära invasiooni etapid: - Sissetoomine ehk tuuaks tahtlikult või tahtmatult, enamasti kogemata inimesega. Paljud jäävad haruldaseks, kuid osad hakkavad paljunema ja levima - Naturaliseerimine- taim peab moodustama püsiva popi uues kohas ehk tulnukliik kes suudab uues kohas ellu jääda ja paljuneda - Kohastumine- naturaliseerinud liik jääb haruldaseks kui ta ei suuda kohaneda, invasiivsedtel on uuele keskkonnale eelkohastumused - Levik- võõrliigi levimine naaberkasvukohta, sõltub loodusest, paljunemise edukusest, keskkonnast, konkurentidest - Interaktsioonid loomade ja teiste taimedega ja võime uues kohas edasi paljunde ehk kas vanad olijad lasevad tal olla - Stabiliseerumine- moodustab üheliigilise populatsioone Looduskaitse põhiprintsiibid:
on piklikumad. Tugeva, sellerit meenutava lõhnaga. VARS kandiline õõnes vars, haruneb ülemises osas. LEHT on suur, sulgjas ÕIS suvel ilmuvad tugevatele võsudele kollakasrohelised sarikõisikud. SEEMNED suured tugevad seemned, külvatakse sügisel ca 1cm sügavusele avamaale või kasvatakse taimed kevadel toas ette. Seemneid kasutatakse maitseainena. Ajalugu Leesputk on pärit vanast Pärsiast ja on praegu naturaliseerinud kõikjal Vahemere piirkonnas. Mungad tõid selle ,,universaalse ravimi" Kesk- ja Lääne-Euroopasse. Kasvatamine - Vajab toitainerikast mulda. Taim vajab kasvuks palju ruumi. Kasvab hästi nii päikese käes kui poolvarjus. Vajab sügavalt haritud toitainerikast parasniisket mulda, seisvat niiskust ei talu. Taim vajab ettekasvatamist, ta istutatakse avamaale mais-juunis. Esimesel talvel pärast istutamist on soovitav taim talveks katta, hiljem ei ole seda enam vaja.
2.3. Prunus avinum Kirsipuu 2.3.1. Kirjeldus Prunus perekonda kuulub üle 400 liigi heitlehiseid puid ja põõsaid. (kaasa arvatud ploom, mandel, aprikoos ja virsik), mis kasvavad põhjaparasvöötmes. Vahelduvalt asetsevad lehed on enamasti saagja servaga; valged või roosad õied on kahesugulised. Viljad on luuviljad, mille südames on seeme ja välimiseks kihiks on viljaliha. (Hageneder 2006) Kirsipuu on keskmise suurusega puu, mis algupäraselt pärineb Euraasiast ja on naturaliseerinud Põhja-Ameerikas. Puu koor on hall ja sile, vananedes muutub see mahagonpunaseks ja koorub põikribadena. Valged karikakrakujulised õied kasvavad kobarais ja avanevad koos lehtedega aprilli lõpul või mai algul. Läikivad punakaslillad viljad on väikesed ja mõru või magusa maitsega. Metskirsipuu on enamiku maguskirsi kultuursortide esivanem (Hageneder 2006). Roosõieliste (Rosaceae) sugukonda kuuluvad magus kirsipuu ja hapu kirsipuu on
annaabi.ee 
