urgu tagasi pugenud. Inglismaa aga isegi õigustas Saksamaa käitumist. Lepituspoliitika ning Versailles´i rahulepingu lõhkumine jätkub. Koonduslaagrites hävitati kokku 6 miljonit juuti. Majanduse juhtimiseks loodi Majanduse Peanõukogu. Selle alluvusse loodi veel väiksemaid ministeeriumeid. Sõjatoodang kasvas 12 korda. Tööpuudus kadus täielikult. Norras, Austrias, Baltiriikides, Tšehhoslovakkias olid tugevad natsiparteid. Nende ülesaneks oli ettevalmistada ühiskonda Hitleriga liituma, kui sõda peaks tulema. Natsiparteid vihkasid kõige enam kommunisme, kuna nende ülestõus tõi neile Esimeses maailmasõjas kaotuse. Plaaniti kukutada kommunismi Venemaal. Nürnbergis asus natsipartei peakorter. 1938 – „kristallöö“. Rahvas oli propaganda poolt nõnda üles köetud, et juudiviha pääses valla. Sel ööl peksti, hävitati ja tapeti juute ja nende vara. Märtsis toimub
Mussolini sai tunnustust paljudest riikidest ning esialgu ka demokraatia pooldajatelt. Algselt arvati, et Mussolini oli suutnud luua hästitoimiva riigi kuid teise maailmasõja lõpus ta võim kukutati ning ta ise hukati. 1919. aastal loodi Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölisparte, mille esimeheks sai Adolf Hitler. Hitlerlased lõid rünnakrühma, mis üritas hirmutada vaenlasi (juute ja kommuniste). Pärast 1923. aastal korraldatud mässukatset Münchenis olid natsiparteid keelatud ning Hitler pidi veetma aasta vangistuses, kus ta alustas raamatu "Mein Kampf" ("Minu võitlus") kirjutamist. Selles teoses sõnastas Hitler oma ideoloogia põhimõtted, milleks oli eesmärk luua nn uus kord. Selleks oli vaja kõrvaldada demokraatia, kommunism, juutlus ja teised "õõnestavad tegurid" ning saavutada sakslaste rassiline puhtus. Hitler hakkas kiirelt poolehoidu koguma, kui natsipartei sai võimaluse uuesti avalikult tegutseda
otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Majandusvaldkonnas on diktatuurile omane plaanimajandus ja riigi suur osakaal, majandus teenib rasketööstuse huve, valitsus kontrollib hindu, palku, investeeringuid ning eksisteerib käsumajandus. Diktaatorlikus ühiskonnas puuduvad vabad valimised, on tsensuur, ühe partei süsteem, nt: Nõukogude Liidus kommunistid, Saksamaal natsiparteid, Itaalias fasistid, üksikisiku huvid on allutatud riigi huvidele, toimub pidev noorsoo juhtimine ja mõjutamine, vangistused, repressioonid, salapolitsei tegevus, kõikekontrolliv valitsus ja partei. Riik kontrolib haridust ja kultuuri, meedia on allutatud partei kontrollile, propagandad, isikukultus ehk ühe inimese ehk juhi ülistaminening kultuur onriigi kontrolli all. Diktatuur jaguneb 1) totalitaarne diktatuur ja 2) autoritaarne võim.
olema demilitariseeritud 1936. tahtis näha kuidas maailm reageerib, rikkus sellega Versailles' lepingut. Midagi ei juhtunud, maailm ei teinud midagi rahu säilitamise mõttes. c) Anschluss Hitler nõudis Austria liitmist Saksamaaga, mis oli aga Versailles' lepinguga keelatud. Ettekäändeks oli see, et seal elab palju sakslasi. Hitler toetas ka avalikult austria natsiparteid. Hitler liitis Austria endaga 1938. Lääneriigid ei osutanud taas vastupanu d) Tsehhoslovakkia kriis - hitler tahtis ka endale osa Tsehhoslovakkiast (sudeedimaa) sudeedimaa oli Tsehholslovakkia kõige arenenum ja rikkam piirkond. Müncheni tehinguga otsustatigi sudeedimaa anda saksamaale. Tsehhi liitis ta endaga ja Slovakkiast sai marionettriik. e) tegevus Hispaania kodusõjas vabariikliku korra vastu tõusis üles
30.nov 1939 alustas Punaarmee sõjategevust Soome vastu - Talvesõda. Hävitati Terijoki linn (kuulutati välja Soome Demokraatlik Vabariik), juhiks sai Kunsinen. Kahe riigi vahel sõlmiti vastastikkuse abistamise leping, milles seisned, et NSVL ei sõdi Soomega, vaid tuli appi. 12.märtsil 1940 sõlmiti rahuleping. Soome loovutas Karjala maakitsuse ja Hanko saare. Beneluksi maad 1940.a mais vallutab saksamaa Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Vastupanu ei ostata, kohalikud natsiparteid juubeldavad (nagu 9.aprillil Taanis ja Norras) 5. NSVL Saksa sõda, Suur Isamaasõda, välksõja plaan, pöördelisemad lahingud, Leningradi blokaad. Saksamaa võttis plaaniks NSVL vallutada ,,Barbarossa" sõjaplaaniga, et saada eluruumi aarialastele. 22.juunil 1941 alustasid saksa väed sissetungi NSVLi Suur Isamasõda (Venemaale). Barbarossa nägi ette välksõda kohe sõja algul vene väed sisse piirata ja purustada, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda
sõjakuritegudesse ning vastavatest seadustest. Enn Sarv kritiseerib Eestit hoolimatu suhtumise pärast rahvusvahelistesse konventsioonidesse, mis nõuavad inimsusevastastes kuritegudes süüdi olevate isikute vastutusele võtmist. Seejuures ei kutsu Enn Sarv üles kommunistliku partei lihtliikmete karistamisele ega pea ilmselt ka võimalikuks kommunistliku partei kuulutamist kuritegelikuks organisatsiooniks. Ei kuulutatud ju Nürnbergiski kuritegelikuks kogu natsiparteid. Küll tuleb aga Eestil võtta selge seisukoht isikute suhtes, kes Moskvast tulnud käske täites siin genotsiidipoliitikat ellu viisid.
annaabi.ee 
