kehtestada diktatuur, mis hävitab karmikäeliselt rahva vaenlased ning kindlustab majandusliku õitsengu. Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. Mittedemokraatlike liikumiste juhid kutsusid üles kukutama olemasolevat riigikorda, lubati neil sellest hoolimata avalikult tegutseda. Nõrga demokraatiaga riikides haarasidki diktatuuri pooldajad enda kätte. Nii natsionaalsotsialistlikus Saksamaas, kui ka kommunistlikus Nõukogude Liidus oli lihtinimese eeskujuks juht, keda tuli imetleda. Juhti tuli igal võimalusel ülistada (seda nimetatakse juhikultuseks). Juhikultus oli kõik mis oli juhiga seotud- elulugu, välimus, harjumused ja isegi puudused, need kuulutati headeks omadusteks. Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Saksamaale oli selleks natsionaalsotisialistlik, Itaalias fasistlik ja Nõukogude Liidus kommunistlik partei
riigist. Arvati, et Emil Nolde, Ernst Barlach ja Erich Heckel iseloomustavad hästi põhjamaist, germaani kunsti, mis oli eelistatud . Vihati nn degenereerunud kunsti, kus läbi tumedate värvivalikute ja moondunud inimkehade väljendati Esimese maailmasõja õudusi. Teosed põletati ja kunstnikel ei lastud enam töötada. Korraldati "mandunud" kunsti häbistusnäitusi, mida külastas üle kahe miljoni inimese. Hitleri arvates oli see juudi kunst. Maalikunst Kolmandas Riigis kandis natsionaalsotsialistlikus propagandas tähtsat rolli. Teoste nimed olid ennekõike uhked ning kujutasid aaria rassi tugevust ning teisi häid omadusi. Hea kunst sai olla ainult selline, mis aitab tõsta aaria rassi väärikust ja mehemeelt. Kujutati rassiliselt täiuslikke inimesi ja toetuti väärikatele eeskujudele mineviku kunstis. Maalikunst sarnanes mõnel määral Nõukogude Liidu kunstiga, mõlemas kujutati töölisi, sõdureid. Skulptuur
rakendas oma liitlaste suhtes II maailmasõja ajal, rendile ja laenuks anti relvi, lahingumoona, toiduaineid, kokku 50 miljardit USA dollari väärtuses, Leningradi blokaad linna piiramis rõngasse võtmine sakslaste poolt, kus nälga suri üle poole miljoni inimese, Eesti leegion Saksa juhtkonna poolt luba antud SS koosseisu moodustatud väeosa, Eesti laskurkorpus punaarmee rahvuslik väekoondis, holokaust natsionaalsotsialistlikus Saksamaal ja tema okupeeritud aladel toimunud juutide laushävitamine surmalaagrite gaasikambrites, mille tagajärjel jukkus ligi 6 mln inimest, Jalta (04 11. 02.1945) 1945 a veebruaris toimunud konverents, millel osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt, kus otsustati, et asutatakse ÜRO, pandi paika okupatsioonid Saksamaal ning Kesk- ja Ida-Euroopa jääb Moskva meele alla, Teherani (28.11 01.12.1943) 1943 a lõpus toimunud konverents, kus osalesid Stalin,
kõrvaldamisel. Kuigi natsid ei saanud riigikogus enamust, olid neil sarnased vaated Saksa Rahvusparteiga. Hitleril oli võimalik läbi suruda kõik endale meelepärased seaduseelnõud. 1933. aastal lõpus võttis Reichstag vastu seaduse, mis kehtestas riigis eriolukorra ning andis Hitlerile neljaks aastaks piiramatu võimu. Ametiühingute ja poliitiliste erakondade tegevus keelustati, ajakirjandus allutati tsensuurile. 30. juunil 1934. aastal, kõrvaldas Hitler ka oponendid natsionaalsotsialistlikus parteis. Sündmust tuntakse ka kui pikkade nugade ööd. Selle käigus kõrvaldati 400 pruunsärklast ja teisi poliitikuid, keda Hitler ei usaldanud. 1934. aasta augustis suri president Paul von Hindenburg. See andis Adolf Hitlerile Saksamaal kogu võimut – uut presidenti enam ei valitud ja presidendi funktsioone hakkas täitma Hitler. 1.2.1. Antisemitism ja rassiteooria Antisemitism on termin, mis kujutab endast vaenulikkust juutide suhtes. See tuleneb
Demokraatiast ja parlamentaarsest riigikorrast, sõna- ja kodanikuõigusest ei jäänud midagi alles. Ühendati seadusandlik ja täidesaatevvõim, millega Hitler sai enda kätte kogu võimutäiuse. Ametiühingute ja poliitiliste erakondade tegevus keelustati, ajakirjandus allutati tsensuurile. Eriolukorda 1930. aastate Saksamaal enam kunagi ei kaotatud ja Hitler valitses diktaatorina kuni 1945. aasta kevadeni. 30. juunil 1934. aastal kõrvaldas Hitler ka oponendid natsionaalsotsialistlikus parteis. Ajaloos on see sündmus tuntud "Pikkade nugade öö" nime all, kui kõrvaldati 400 rünnakrühmlast ja teisi poliitikuid, keda Hitler ei usaldanud. Samas suutsid natsid parandada majanduselu, vähendada töötust ning asuti rajama korralikku teede võrku. 2. augustil 1934. aastal suri senine president Hindenburg ja Hitlerist sai riigipea. Hitleri unistus rassilisest puhtusest Hitler asus ellu viima oma ideed puhtast aaria rassist. Juba enne riigipeaks
annaabi.ee 
