Parlamendivalimistel saavutas Mussolini fasistlik partei võidu ja peale selle sai temast peaminister. Kuigi paariks aastaks väliselt säilis Itaalias demokraatia, siis 1925 kehtestati üheparteisüsteem ja sai alguses fasistliku diktatuuri kinnitamine. Saksmaad aga hirmutas kommunism, mida nimetati ka punaseks katkuks. Punaste põhivaenlaseks sai Saksa Töölispartei, mis nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks töölisparteiks ja mille ette astus Adolf Hitler. Natsionaalsotsialistides nähti jõudu, mis suudab pidurdada kommuniste, seetõttu sai Hitler suure toetajaskonna. Mõne aastaga kehtestasid natsid riigis julma hirmuvalitsuse. Saksamaa polnud ise piisavalt tugev, et säilitada endist riigikorda. Kui enne oli Suurbritannias majanduslik seis väga hea, siis peale Esimest maailmasõda oli seis väga halb. Suurbritannia polnud enam juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Kuid britid tõid end omal käel kriisist välja. Prantsusmaal oli seis olnud
ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Natside juhiks sai Adolf Hitler. Hitlerlased lõid relvastatud rünnakrühmi, mille liikmed kandsid pruuni särki. Pruunsärklased korraldasasid rünnakuid linnakvartalites, kommunistidega tänavakaklusi ja hirmutasid neid, keda nad peetsid oma vaenlasteks. Pärast Hitleri aastat vanglas olekut andis ta välja raamatu nimega ,,Minu võitlus" ja teenis sellega paljude inimeste poolehoidu. Natsionaalsotsialistides nähti jõudu, mis suudab pidurdada kommuniste. Seepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklass. 1932. aasta parlamendivalimistel said hitlerlased üle komandiku saadikukohtadest ning 1933. aasta jaanuaris nimetati Adolf Hitler valitsusjuhiks. Esialgu tegutsesid natsid põhisseaduste piirides, kuid pärast parlamendi hoone põlengut aastal 1933 sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad v
Kaotatud sõda, võitjate üleolev suhtumine sakslastesse, pettumus Versailles' süsteemis, majanduslik ebakindlus ning poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine muutusid tugevaks väetiseks totalitarismi põllul. Sellele lisandus ka hirm kommunismi ees. 1919 loodi Saksa Töölispartei, mis 1920. aastal nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Erakonna esimeheks sai Adolf Hitler. Saksa Töölispartei põhilisteks vaenlasteks said kommunistid ja juudid. Natsionaalsotsialistides nähti jõudu, kes suudab pidurdada kommuniste. Seepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad. Prantsusmaal ja Inglismaal säilis demokraatia. Prantsusmaal olid demokraatlikud traditsioonid tugevalt juurdunud , seega ei olnud diktatuuri pooldajatel võimu haaramiseks piisavalt toetajaid. Kommunistide ettevõttel loodi riigis fasismiohuga võitlemiseks Rahvarinne, kuhu koondusid kõik pahempoolsed jõud. 1936 saavutasid nad
19431945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. 28.Mussolini õpetused: · Tähtsamail kohal rahvus- natsionalistlik õpetus · Inimesed elavad ja surevad, kuid rahvus jääb · Kõik inimesed ja klassihuvid tuleb allutada rahvalikele huvide teenimisele, rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne. 29.Itaalia vallutas 1930: · Abesiinia · Albaania · Ja teised alad 30.Natsipartei:PTK 8 31.Natside võimule tulek Saksamaal: Natsionaalsotsialistides nähti jõudu kes suudab pidurdada kommuniste.See pärast toetati Hitlerit. 32.pruunsärklased- rühm Saksamaal 33. Adolf Hitler: Austriast pärit Saksamaa poliitik. Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal "füüreri ja riigikantslerina" samaaegselt Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea.Hitler oli karismaatiline
alla. Endiste sõdurite ja töötute organisatsiooni Võitlusliit liikmeid hakati kutsuma fasistideks. Sellest rühmitusest kujunes Rahvuslik Fasistlik partei, mida juhtis Benito Mussolini. Tal oli palju pooldajaid, sest loodeti, et ta saab korra jalule seada ja majanduse madalseisust itaalia välja tuua. Ta lubas muuta Itaalia sama võimsaks kui Rooma Impeerium. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Vastused: 1. Nad pidasid oma vaenlasteks kommuniste ja juute. 2. Natsionaalsotsialistides nähti jõudu, kes suudab pidurdada kommuniste. 3. Lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870. aastal ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa. 4. Saksamaa pidi saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Siseriiklukult oli eesmärk nn uue korra loomine, mis tähendas demokraatia, kommunismi, juutluse ja teiste ,,õõnestavate tegurite" kõrvaldamist ning sakslaste rassilise puhtuse saavutamist. 5. KÜSI
Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. 28.Mussolini õpetused: · Tähtsamail kohal rahvus- natsionalistlik õpetus · Inimesed elavad ja surevad, kuid rahvus jääb · Kõik inimesed ja klassihuvid tuleb allutada rahvalikele huvide teenimisele, rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne. 29.Itaalia vallutas 1930: · Abesiinia · Albaania · Ja teised alad 30.Natsipartei:PTK 8 31.Natside võimule tulek Saksamaal: Natsionaalsotsialistides nähti jõudu kes suudab pidurdada kommuniste.See pärast toetati Hitlerit. 32.pruunsärklased- rühm Saksamaal 33. Adolf Hitler: Austriast pärit Saksamaa poliitik. Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal "füüreri ja riigikantslerina" samaaegselt Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea.Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda
Natsid eitasid Balti riikide iseseisvust, seda väljendas ka nende häälekandja, mida toimetas Eestist pärit Alfred Rosenberg. Eesti võttis omalt poolt selge Saksa vastase hoiaku. 1933 tuli Hitler võimule. 1933 hakkas tegema lähenemiskatseid Eestile. Et ohtu Eestile kujutab vaid N.L. Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal aga tekitas Eestis vastakaid arvamusi. Sellele olid vaenulikult meelestatud Eesti sotsialistid ja Rahvaerakond. Natsionaalsotsialistides nähti otsest ohtu Balti riikide iseseivusele. Rahvaerakondlasi ei hirmutanud niivõrd Saksamaa ekspansioon, kuivõrd parunitest endiste suurmaaomanike aktiviseerumine. Kardeti ka, et Saksamale minev eksport langeb ära, kui ollakse Saksamaa vastu, sest Saksamaa turg võib majanduskriisist aidata üle saada. Vaimustust natsionaalsotsialistidele avaldasid paremäärmuslased ja baltisakslased. 1933 astus Saksamaa samme majanduslikuks lähenemiseks Eestile ja Lätile. Eesti leidis aga, et
annaabi.ee 
