Mõjukamateks neist olid kommunistlik, fašistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine. Kommunistide meelest oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus, kus tohib kasutada kõiki vahendeid: relva abil võim haarata, vägivallaga vara ära võtta, hirmuvalitsus ja vaenlaste hävitamine. Fašistid ja natsionaalsotsialistid ülistasid oma rahvust. Esimesena kehtestati diktatuur Nõukogude Venemaa, kus võimule tulid kommunistid. Fašistid tulid võimule (kus?) Itaalias ning natsionaalsotsialistidel oli palju toetajaid Saksamaal. Weimari vabariik sai alguse Saksamaal 1919 aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks riigiks. Saksa majandus oli 1924 aastal madalseisus. Sellises olukorras tugevnes NSDAP (natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei) partei tegevus, nad tulid võimule Suure ülemaailmse majanduskriisi ajal. Samal ajal kehtestati diktatuurid ka paljudes teistes
Sellepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad ning 1933. aastal, kui toimus Riigipäevahoone põleng, sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad, peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali. Peale riigipresident Hindenburgi surma, võttis Hitler ka tema koha üle ning hakkas diktaatoriks. Minuarvates oli Saksamaal kehtestatud liiga ranged reeglid ja korraldused ning Natsionaalsotsialistidel olid koguaeg ühed ja samad seisukohad , et Saksamaa peab olema koguaeg kõige suurem ja tugevam riik , valitsejaks peab saama aaria rass ning et kord oleks majas . Rahval sõnaõigus puudus , mis tegi asja hullemaks . Oleks võinud valitseda demokraatlik riigikord . Kui Saksamaal kujunes diktatuuri riigikord muutusid asjad väga palju . Hakkati arveid õiendama kommunistidega ning keelati teiste parteide tegevus,riigipäev kaotas tähtsuse , hakati tagakiusama juute jne .
Tööerakond- Leiboristlik Partei. Ümberkorraldused- reformid. Mittedemokraatlikud liikumised Tahtsid kehtestada diktatuuri- hävitab vaenlased, kindlustab majandusliku õitsengu. Mittedemokraatlikud liikumised kommunistid, fasistid, natsionaalsotsialistid. Kommunistid- arvasid, et ajaloo liikumapanevaks jõuks oli klassivõitlus, kui tohib kasutada kõiki vahendeid. Vasak äärmus. Fasistidel ja natsionaalsotsialistidel oli hirmuvalitsemine, rahvuse ülistamine. Vaenlased hävitati. Kustutati olemasolev riigikord. Parem äärmus. Kommunism- eesmärgiks on klasside ja eraomandita ühiskond. Fasism- diktatuurivorm Itaalias, iseloomustas, juhikultus, militarism ja rassism. Liberalism- vabameelsus, võrdõiguslikust ja vabadust pooldav. Konservatism- alalhoidlikkus, ajaloolist järelpidavust tähtsustav poliitiline õpetus. Pealetung demokraatial 1919. Weimari linnas, Saksa Rahvuskogu andis välja põhiseaduse
soodustasid liikumisi, mis lubasid karmikäelist valitsemist. Mõjukamateks olid fasism- itaalias, natsism- saksamaal ja kommunism- nkl. Kommunistide arvates oli ajaloo liikumapanevaks jõuks rikaste ja vaeste oma vaheline võitlus, kus tohib kõiki vahendeid: riikidelt vägivallaga raha ära võtta. Fasistid ja natsionaalsotsialistid ülistasid oma rahvust. Esimesena kehtestati diktatuur venemaal, kus võimule tulid kommunistid. Fasistid tulid 1922. aastal võimule fasistid itaalias ning natsionaalsotsialistidel oli palju toetajaid saksamaal. Weimari vabariik saksamaal sai alguse 1919 aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi pidi riik olema demokraatlik. Saksa majandus oli 1924. aastani madalseisus. Sellises olukorras tugevnes natside partei tugevus, nad tulid võimule 1933. a mille riigikantsler ajal. Samal ajal kehtestati diktatuurid ka paljudes teistes riikides, näiteks Ungari, bulgaaria, jugoslaavia, hispaania, portugal. 3.Võrdle erinevaid hinnanguid demokraatiale (õpikus lk 33).
Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. Sotsialistide ridadest kasvas välja kommunitlikud juhid, kes pidid tööliskonnast ehitama õnnelikuhomse. Nende meelest oli ajaloo liikuma panevaks jõuks klassivõitlus- vaesed töölised vs. rikkad mõisnikud:D Selles võitlused oli õigus vaestel kasutada kõikki vahendeid: relva abil võim haarata,rikkuritelt vara ära võtmine. Hirmuvalitsemine oli ka fasistidel ja natsionaalsotsialistidel meelepäraseim riigijuhtimis viis. Vaenlasteks kelle süül nende rahvust tabanud suured hädad, kuulutati võõtriigid, reeturitest riigijuhit, võõrad rahvused. Nende meelest tuli kõik vaenlased hävitada et tuua õitseng riiki. Kuigi nende mittedemokraatlike liikumiste juhid kutsusid üles kukutama olemasolevat riigikorda, lubati neil vabalt tegutseda. See tõi kaasa raskeid tagajärgi. *Inglismaa, Prantsusmaa, Usa sise ja välis poliitika 1920-30 - 1)Inglismaa toimis
Mõjukamateks neist olid kommunistid, fašistid ja natsionalistid. Kommunistide arvates oli liikumapanevaks jõuks klassivõitlus, kus tohib kasutada kõiki vahendeid: relva abil võim haarata, rikastelt vägivallaga vara ära võtta, hirmuvalitsus kehtestada jne. Fašistid ja natsionaalsotsialistid ülistasid oma rahvust. Esimesena kehtestati diktatuur Venemaal, kus võimule tulid kommunistid. Fašistid tulid 1922. Aastal võimule Itaalias ning natsionaalsotsialistidel oli palju toetajaid sõja kaotanud Saksamaal. Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919. Aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Saksa majandus oli 1924. Aastani madalseisus. Sellises olukorras tugevnes natsionaalsotsialistliku partei tegevus, nad tulid võimule Saksamaal suure majanduskriisi ajal. Samal ajal kehtestati
riigis kindla korra. Mõjukamateks olid kommunistid, fasistid ja natsionaalsotsialistid. Kommunistide arvates oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus, kus on lubatud kõik vahendid: vägivallaga raha ära võtmine, hirmuvalitsuse kehtestamine jne. Kommunistid tulid võimule Venemaal, kus kehtestati diktaktuur. Fasistid ja natsionaalsotsialistid ülistasid oma rahvust. Fasistid tulid võimule 1922 aastal Itaalias ning natsionaalsotsialistidel oli palju toetajaid Saksamaal. Weimari vabariik. Sai alguse Saksamaal 1919, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Kui Saksamaa majandus oli 1924 aastani madalseisus tugevnes natside partei tegevus ning nad tulid võimule Suure depressiooni ajal. Samal ajal kehtestati ka diktaktuurid nt. Ungaris, Portugalis, Hispaanias, Bulgaarias jne.
See tuleneb vastumeelsusest nende religiooni, kultuurilise tausta vastu. Mõiste tuli kasutusele 1879 aastal Saksa ajakirjaniku Wilhelm Marri poolt. Esimene märk juudivihast on täheldatud aastast 70, kui juutide tempel hävitati roomlaste poolt. Juudid võtsid seda kui märguannet juutidele osaks saavatest kannatustest jumala poolt. Judaism on levinud ka rahvaste seas, keda ei saa ei kultuuriliselt ega rassiliselt seostada vana iisraeli või judaistliku piirkonna elanikega. Saksa natsionaalsotsialistidel oli mitmeid põhjendusi antisemitismi kohta. Juute seostati saastava ja rassiliselt alaväärtusliku elemendina. Neid peeti massilise tööpuuduse, linnastuminse, marksismi ja kapitalismi põhjustajaks. Enne 1930. aastate algust juutidel probleeme ei olnud, nad olid sulandunud Saksa ühiskonda. Enne Hitleri võimule tulekut ei viidanud miski juutide tagakiusamisele. Tasapisi toimus üleminek juudivihale, kui rahvuslikud parteid olid juudivastase hoiakuga. Juutide vastu olid tõrjuvad ka
Itaalia-Etioopia konflikt. Reaalselt Rahvasteliit oma eesmärke ei täitnud 20 aastat pärast loomist tuli teine maailmasõda. Rahvasteliidu peakorter asus Genfis, Sveitsis. ,,See [Versailles'i rahuleping] ei ole rahu, vaid vaherahu 20 aastaks." - tsitaat aastast 1919. Jah või ei? Jah: Demilitariseerimine Saksamaale liiga tegemine alade äravõtmisega. Poola koridori teke. Sõjasüüdlasteks mõistmine. Saksamaa kohustus reparatsioone maksta oli põhjustanud tugeva majanduslanguse, (lubas natsionaalsotsialistidel võimule tulla). Ei: Saksamaa kui suur sõjaline jõud oli tugevalt nõrgestatud. Oli vähem mehi, puudusid tankid, allveelaevad, lennukid, ei olnud sõjaväekohustust. Rahvasteliit hoiab kõik sõjad ära. Reparatsioonid nõrgestavad majandust, Saksamaa ei saa keskenduda sõjaks valmistumisele. Saksamaal ressursside puudus, sest kivisöe- ja rauakaevandused läksid Prantsusmaale. 1920. aastate rahvusvahelised suhted Kahekümnendaid on iseloomustatud kui idealismiajastut
annaabi.ee 
