See aga omakorda ei tähenda, et nad ei võinuks võimule tulles olla ohtlikud ka rahvale. Ei olnuks see ju sugugi mitte esimene kord, kui võimu omamine põhimõtteid ja teguviise muudab. Siiski oleks minu meelest vale mõista vabadussõjalased hukka lihtsate oletuste põhjal. Alandada inimesi, kes sõna otseses mõttes võitlesid meie riigi vabaks, määrisid selle nimel käsi, riskisid eluga, on alandav kogu Eestile. Tembeldada isamaa ja iseseisvuse eest seisjad natsideks ja fasistideks, võtta neilt aumärgid ja kohelda neid kui kurjategijaid see kõik on vale. Ometi ei olnud enamik neist ka päris ohvrid. Osaledes nii massilise survegrupi poliitilises tegevuses, pidid nad teadlikud olema oma tööpõllu ohtudest. Kahtlemata segasid vapsid neid protsesse, mis valitsevas kihis toimusid, olid need siis head või halvad. Nad tekitasid segadusi, astudes üle oma eesmärkide ja pürgides võimule. Kui ka näiteks 1941
massiivne investeering Egiptusesse oli raisus. Et mitte halvendada suhteid araabia maadega ja et sundida Sadati enesekaitsele, algatas julgeoleku "aktiivsete meetmete" osakond laimukampaania Sadati vastu. Kuna Egiptuse riigipea oli veel 1953. aastal avalikult tunnistanud, et ta on suur Adolf Hitleri austaja, ei olnud raske kuulutada teda endiseks natsiagendiks, kes oli edasi müüdud CIA-le. (kd 2, 161-62). Poliitikute diskrediteerimise eesmärgil neid neo-natsideks ja "kättemaksu- otsijateks" nimetamise meetodit kasutas KGB ka Lääne-Saksamaal. Ida-Berliinis oli nende käsutuses endised Wehrmachti, SSi ja muud arhiivid, mille Punaarmee oli saanud saagiks. Kombineerides seal esinevaid fakte väljamõeldistega oli kerge fabritseerida kompromiteerivaid materjale Lääne-Saksamaa poliitilise-, äri- ja militaarse eliidi kohta. See aga ei takistanud KGB-l oma agentideks värbamast endiseid SS-lasi (kd 1, 572-74).
5. I 1919. a. loodi Baieris Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (Nationalsozialistiche Deutsche Arbeiterpartei - NSDAP). Väljend natsionaal-ehk rahvussotsialistlik pärines Austriast, kus sealsed juudivastased töölisgrupid püüdsid end vastandada sotsiaaldemokraatlikule parteile, mille juhtkonna hulgas oli palju juute. 1921. a. juulis sai Hitlerist juba partei täielik liider - Juht e. Führer. Partei liikmeid hakati kutsuma natsideks. Kuigi Hitler lahkus sõjaväeteenistusest, jäi NSDAP endiselt tihedalt seotuks armeega. 1921. a. loodi partei juurde SA (Sturmabteilung e. rünnakurühm), mille liikmeid nende vormirõiva järgi ka pruunsärklasteks hüüti. SA-d juhtis staabiülem Ernst Röhm. 1923. a. tekkinud rasket olukorda riigis ruttas ära kasutama ka NSDAP. Partei häälekandja "Völkischer Beobachter" toimetajaks sai Tallinnast pärit Alfred Rosenberg
Väljend natsionaal-ehk rahvussotsialistlik pärines Austriast, kus sealsed juudivastased töölisgrupid püüdsid end vastandada sotsiaaldemokraatlikule parteile, mille juhtkonna hulgas oli palju juute. 12. IX 1919. a. ilmus selle partei koosolekule ka Hitler. Ta võttis sõna ja võitis kohe tollal paarisajalise partei juhtkonna poolehoiu ning arvati juhatuse liikmeks. 1921. a. juulis sai Hitlerist juba partei täielik liider - Juht e. Führer. Partei liikmeid hakati kutsuma natsideks. Kuigi Hitler lahkus sõjaväeteenistusest, jäi NSDAP endiselt tihedalt seotuks armeega. 1921. a. loodi partei juurde SA (Sturmabteilung e. rünnakurühm), mille liikmeid nende vormirõiva järgi ka pruunsärklasteks hüüti. SA oli NSDAP tähtsamaid tugesid võimuvõitluses ning tema peaülesandeks oli terroriseerida partei poliitilisi vastaseid. SA-d juhtis staabiülem Ernst Röhm. 1923. a. tekkinud rasket olukorda riigis ruttas ära kasutama ka NSDAP. Partei
majanduse olukord stabiliseerus. 1929-1933 Ülemailmaline majanduskriis. Sellest pääsemiseks oli kaks võimalust: reformid või diktatuur. Saksamaa valis viimase tee. 1919 - tapeti Komunistliku Partei juht K. Liebknecht. 19 1919 loodi NSDAP - Natsionaal Sotsialistlik Saksa Töölis Partei. Nimeks oli Natsionaal Sotsialistlik, et erineda Austria sotsialistidest, kuhu kuulus palju juute. Seetõttu hakati ka saksa parteilasi "natsideks" hüüdma, kuigi sisult olid nad fasistid. NSDAP koosolekutel oli nuhk koodnimega Lud, kes pidi kontrollima partei rahvameelsust. Ta muutus ägedaks ja hakkas ise koosolekutel kõnesid pidama. 1921 aastal sai temast partei juht ehk fürer. Lud oli Adolf Hitleri (sünd. Schikelgruber) koodnimi. Hitler oli Austerlane, kes tahtis olla sakslane. Ta oli läbikukkunud kunstnik. I maailmasõja ajal teenis välja nooremkaprali auastme. Peale põrutada saamist hakkas ta Baieri staabis nuhiks.
annaabi.ee 
