See on austusväärne põline amet. Teada ja tuntud on väide, et narrid petavad ja kelmitsevad väsimatult; targad ja õppinud aga piirduvad üksnes narride arulageduse pilkamisega, suvatsemata süveneda tõsiasjadesse, mille abil oleks lihtne pettust paljastada. Narriks peetakse isikut, kel on lust hinnas, olles samas teiste silmis veider. Pajatsiks võib pidada ka armunuid, on teada - tuntud ütlus: ,,Armastab kui narr". Omamoodi narrina käituvad nii metsikud kui ka taltsad, vanad noored, kuumad külmad, nii kõhnad, trullad kui ka maiasmokad, niisama palju totrad kui aruga. Tihtipeale on narrile rõõmuks kõrtsiga kaasnev trall ja jant. Ühtmoodi pajatsid on nii prouakesed, preilid, moorid, noored, julged, arad, näotud kui kaunikesed. Narr on persoon, kes põlgab kirjandust. Ta peegeldab end teistele sellena, kuid ise end pajatsiks ei pea. Renessansiajastu tuntud kirjanik S. Brant on
Samas ta kindlustas natside võimu üllatavate vallutustega. Sõjaväekohustus tagastati Hitlerilt aastal 1935, samaaegselt oli käimas laiamõõduline sõjajõudude valmistumine sõjaks, Austriale lähimalolevate natside skisma tõttu. Aga see ei heidutanud Hitlerit. Hitler määras maaväeks 550 000 meest 100 000 asemel ning laskemoona oli 10 000 tonni asemel 26 000 tonni. Kõik muu tundus minevat nii nagu Hitler oli tahtnud. Ta pidas kogu muud Euroopat narrina ja samas valmistus Teiseks maailmasõjaks. Kõik oli planeeritud ja samas hulljulge, aga nagu võime tõdeda, võimaldas Hitleri julgus võimatut. Märtsikuu 7. Päeval 1936 aastal Saksa väed vallutasid Reinimaa. See oli siiamaani Hitleri hasartmängu haripunkt. On öeldud, et Saksa armee ei oleks prantsuse vägedele vastu saanud, kui nad oleksid rünnanud, aga õnneks pidas Hitler Saksamaal samal päeval kõne, milles ta
toimi see hirmutavalt. Masendavana mõjuvad hoopis raamatu tegelaste saatused, tuletades lugejale meelde, et inimkonna rumalusel pole piire. Ja seesama lihtlabane rumalus võib viia pimesi teiste järgmise, äärmustesse kaldumise ning mõistmatute tegudeni. Just äärmustesse kaldumine on üks olulisi teemasid, mida Kivirähk raamatus käsitleb. Leemet mõistis, et uute kommetega mõtlematult kaasajooksmine on narr, kuid sama narrina näis talle ka inimahvide ning Tambeti muinsuseihalus, kuna selle nimel olid nad valmis ohverdama ka oma mugavuse ja ka Tambeti puhul ka lähedased. Isegi erinevate sümpaatsete tegelaste nagu onu Vootele või Hiie surmad ei mõjunud nii süngetena kui hiietark Ülgase nõdrameelsus ning kordasaadetud tapatöö. Loodetavasti jääb mulle selline pime fanatism elu jooksul tundmata, sest see on viinud, nagu ajalugu näitab, ka maailmasõdadeni
kuid ometi ei toimi see hirmutavalt. Masendavana mõjuvad hoopis raamatu tegelaste saatused, tuletades lugejale meelde, et inimkonna rumalusel pole piire. Ja seesama lihtlabane rumalus võib viia pimesi teiste järgmise, äärmustesse kaldumise ning mõistmatute tegudeni. Just äärmustesse kaldumine on üks olulisi teemasid, mida Kivirähk raamatus käsitleb. Leemet mõistis, et uute kommetega mõtlematult kaasajooksmine on narr, kuid sama narrina näis talle ka inimahvide ning Tambeti muinsuseihalus, kuna selle nimel olid nad valmis ohverdama ka oma mugavuse ja ka Tambeti puhul ka lähedased. Isegi erinevate sümpaatsete tegelaste nagu onu Vootele või Hiie surmad ei mõjunud nii süngetena kui hiietark Ülgase nõdrameelsus ning kordasaadetud tapatöö. Loodetavasti jääb mulle selline pime fanatism elu jooksul tundmata, sest see on viinud, nagu ajalugu näitab, ka maailmasõdadeni. Negatiivsetele tunnetele
sajand) TAUST: 90-kõiteline teostekogu. Filosoof; filosoofilised jutustused, valgustliku monarhia idee autoreid, ajaleht Euroopa Avalik Arvamus, esimese Prantsuse/Lääne entsüklopeedia artiklite autoreid. * Ema suri, kui ta oli väike, isa tahtis, et ta õpik juurat; Voltaire jättis õpingud pooleli * Kodanlane (isa kaupmees/ametnik); ei olnud aristokraat, kuid viibis aristokraatlikes salongides (kõrgseltskonnas ei koheldud teda võrdsena, vaid kui narrina...) ISIKSUSE OMADUSED: * Edevus * Karjäärihimu * Andekus (nii keeleline kui matemaatiline) * Teravkeelne/-meelne (pilab nii kuningat kui naeruvääristab õukonda) ELU KÄIK: - Kirjanikuna Pariisis, 2xBastille's - Friedrich Suure (valgustatud monarh?) õukond Saksamaal - Kohtus Inglismaal Newtoniga oli tema ideede pooldaja - Miljonär; varustas prantsuse armeed toiduga, investeeris kaubalaevadesse Inglismaa meredel
Inimlik elu pole muud kui narrimäng. Tark õpib raamatutest, narr aga päriselu situatsioonidest-see on tõeline arukus. Narrus vabastab inimesed argusest ja kartlikkusest midagi teha. On kasulikum mitte kunagi karta ja häbeneda. Kohatu tarkus pole ka hea. Kõik kired kuuluvad narruse juurde. Inimesed põgenevad selliste eest, kes ei näita välja mitte ühtegi tunnet, kes milleski ei eksi. Täiuslik tark ongi selline. Ka vanainimesed proovivad vahest veel narrina käituda- värvivad juukseid jne. Narrus teebki inimesest inimese. Samamoodi võib õnnetuks pidada hobust, kes ei oska lugeda. Need teadused (arsti, õigusteadus), mis on narrusega lähemalt seotud, on austusväärsemad, kõrgemal kohal. Kõikide loomaliikide seas elavad kõige õnnelikumalt need, kes on kõige kaugemal õpetusest- nt mesilased, hobused seevastu õnnetud. Pole õnnelikumat inimest tolast, tobust. Nad on vabad surmahirmust, häbist
annaabi.ee 
