suvatsemata süveneda tõsiasjadesse, mille abil oleks lihtne pettust paljastada. Narriks peetakse isikut, kel on lust hinnas, olles samas teiste silmis veider. Pajatsiks võib pidada ka armunuid, on teada - tuntud ütlus: ,,Armastab kui narr". Omamoodi narrina käituvad nii metsikud kui ka taltsad, vanad noored, kuumad külmad, nii kõhnad, trullad kui ka maiasmokad, niisama palju totrad kui aruga. Tihtipeale on narrile rõõmuks kõrtsiga kaasnev trall ja jant. Ühtmoodi pajatsid on nii prouakesed, preilid, moorid, noored, julged, arad, näotud kui kaunikesed. Narr on persoon, kes põlgab kirjandust. Ta peegeldab end teistele sellena, kuid ise end pajatsiks ei pea. Renessansiajastu tuntud kirjanik S. Brant on öelnud teoses ,,Narrilaev", et narrile olevat vormi andnud narriliist ning tal puudub sõiduriist, olevat too suure suuga ning ei maga end kunagi välja. Pajats end kunagi narriks ei pea,
Tema hääl oli ülimalt kerge ja sobis sellesse rolli. Samuti oli ka Niemelä esitus enam kui suurepärane, tema hääl mõjus väga veenvalt ja jäi mulje, et ta tundis end Rigoletto rollis vabalt. Niemelä ning Dubrovskaja sobisid lavale koos hästi ning hetkeks võis unustada, et tegemist on etendusega. Seda võis tunda teise vaatuse lõpus, kus Rigoletto sai aru, et tema kättemaks on tabanud enese tütart. Rigolettot valdab kurbus ning Niemelä oskuslik sisseelamine rolli, pani publiku narrile kaasa tundma. See oli üks parimaid oopereid, mida ma vaatamas olen käinud. Ma sain suurepärase ooperielamuse.
Kui naine palub mehel lambipirni ära vahetada, öeldes, et ta ise ei oska ja kui mees hakkab seda tegema, siis naine on just see isik, kes seisab mehe kõrval ja õpetab, kuhu poole ja kuidas peab keerama. Mehed on rohkem sallivamad. Neile isegi meeldib, kui saavad kasulikud olla. ,,Inimesed on loodud üksteise jaoks. Kas õpetama või taluma." (Marcus Aurelius) Naised arvavad, et kuigi nad ei oska kõike asju teha on nad siiski kõiketeadjad ,,Naisele ja narrile kuulub maailm." (Arthur Schopenhauer) Naises on peidus selline võlu, mis hoiab perekonda koos. Ta on kui piksevarras, mis maandab perekonnaliikmete mured või konfliktid. Naises on peidus alati andestust ja kaastunnet. Ta oskab hoida kodu sellisena, et sinna alati minna tahetakse.Endise USA presidendi abikaasa Barbara Bush on öelnud: ,, Oma elulõpul sa ei kahetse sooritamata jäänud katseid, võitmata jäänud kohtuvaidlusid või tegemata jäänud tehingud. Sa
Hüpikkonn Kuningas oli väga suur nalja austaja. Ta oli valinud ka kõik oma ministrid selle järgi, kes paremini nalja teeb. Kuningas oli ka väga tüse, nagu ka ta ministrid. Tema kojanarr, Hüpikonn oli lisaks narrile veel ka kääbus ja lombakas, mis muutis tema väärtuse kuninga silmis eriti kõrgeks. Nimi Hüpikkonn oli talle antud kuninga ja seitsme ministri poolt, kuna narr ei suutnud liikuda nagu tavalised inimesed, vaid liikus hüpeldes. Hüpikkonn ja tema sõbranna Trippetta,(ka kääbus, aga siiski väga proportsionaalne ja oivaline tantsija) oli kuningas saanud kaugelt maalt. Kuna kuningas teadsis, et Hüpikkonn, ei talu hästi alkoholi, sundis ta teda ikka jooma,
Noormees tahab akent avada, kuna sees on hirmus palav, ent narr ei luba tal seda mitte mingi hinna eest teha. Ruumi siseneb hüveülem, seejärel kirja-, väe-, välis, põllu-, sise- ja karjaülem ning nad kõik on häiritud tapvast kuumusest. Vastust tahetakse nõuda narri käest. (Avaneb uks tagaseinas pahemal; sisse astuvad kaks kirvemeest ja jäävad kummalgi pool ust seisma. Kõik pöörduvad sinna, oodates kuningat, aga sisse astub narr, süles vaip ja padjad. Liikumine. Tahetakse narrile vastu minna, aga see jääb tähhtsalt seisma ja ütleb, et kuningas tuleb. Suur, tüse, atleetilise kehaehitusega, kuid vana; pea kui kaalikas, aga seda ei näe, sest ta on kaetud karusnahka mütsiga; astub tätsates jalalt jalale, lähenedes aeglaselt kõrgendile, mis lauaotsas.) Kuningas soovitab neil, kel on liiga palav, võtta kuubed seljast. Narr haarab kohe sõnasabast, et sel juhul kaovad ka nende seisused. Kuningas teatab koosoleku kokkukutsumise põhjuse. See on see, et tal on külm
I stseen Kakas hauakaevajat kaevavad ophelialale hauda natukese aja p ärast läheb üks viina too ma ja il muvad Hamlet ja Horatio kes arutavad üldse nende pealuude ja asjade üle ja selle üle kuidas m õni võib hauas laulda. Lõpuks lähevad selle kaevaja juurde ja saavad teda et sinna hauda mida ta kevab maetakse naine ja see pealuu mus hamleti e es on kuulus kunagi ühele hamleti heale tuttavale narrile Yorickule. Ntukese aja präast tulevad matuselised j a panevad ophelia hauda eritates sellega ju mala k öäsku kunag tgelikkuses olek pidanud teda loobitama kividega ja pahti viska ma kuna ta oli e mndalt ise elu v õtnud. Lõpuks hüppab laertes ka hauad et viiamst korda hüvastuii jätta siis aga il mus välja hamlet kes naeruvääristas laertese käitumist nad läksid käsipidi kukku kuid nad siiski e e maldati üksteisest ja kõik läksid o mateeed.
Neil on rahvapidustuste väljakul väga oluline roll. 2) nende kujude olemisel ülekantud tähendus: kõik mida nad räägivad v teevad omab ülekantud tähendust. 3) nende olemine mingisuguse teise olemise peegeldus. Roll. Väljaspool rolli pole neid üldse olemas, nad ei seostu selle maailmaga. Näevad iga positsiooni läbi, seepärast saavad positsiooni vaid kui maski kasutada. Nende funktsioon on muuta peegeldatava avalikuks, tuua ta turuplatsile. Rahvas on andnud narrile privileegi ise mitte elus osaleda, ja taganud narri sõna puutumatuse. Romaanižanri leiti inimese kui elust osavõtmatu osavõtja eluvaatleja ja peegeldaja eluvorm. Narr võitleb võltside normidega. Lisaks kujuneb välja veidrik: vaba ja iseteadlik inimene. Rabelais’ kronotoop Kõike, mis on väärtuslik, on palju. Ta on tugev, levib ajas ja ruumis, on kõikjal. Ja vastupidi: kõik, mis on negatiivne on jõuetu, hukkub, hääbub. Reaalne kasvamine ajas
... 511. Elu algab ja lõppeb juhuslikult, vahepealne on enda teha 512. Alati võib olla lahke inimeste vastu, kellest üldse ei hoolita 513. Maitse hindamine nõuab maitset 514. Olen kes ma olen, muuta te seda ei saa 515. Kes viimasena naerab, ei saanud naljast aru 516. Kes teisele hauda kaevab on hauakaevaja 517. miks minna otse, kui ringiga ka saab 518. Kui armastatakse, siis on süda see, kes otsustab 519. Tahe, mis ei otsusta midagi, ei ole tõeline tahe 520. Narrile anna leib kätte ta ei oska süüa 521. Kõigist asjadest on aeg see, mis kõige vähem meile kuulub ja millest me kõige rohkem puudust tunneme 522. Kõige siiramad mõtted on südames, naeratuses ja silmades 523. Kui ma Sind sallin, ei tähenda see, et Sa oled midagi erilist minu jaoks. Midagi erilist oled sa siis, kui ma Sind usaldan 524. Musta kassi pimedas toas on raske nähe. Eriti kui teda seal pole. 525. Inimene