Venemaa Itaalia Saksamaa riigijuht Jossif Stalin Benito Mussolini Adolf Hitler vozdj narodov duce Führer sala- ja julgeoleku teenistused GPU, NKVD Gestapo diktatuur kommunism fasism natsionaalsotsialism parteid Kommunistlik partei Rahvuslik Fasistlik partei Saksa töölispartei sündmused kodusõda Itaaliast sai Saksamaa
süsteemis, ärritas just see, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Lõppuks tekkisid majanduslikud raskused, kuigi inimesed uskusid, et elu läheb paremaks. Seda kibestumist kasu võtasid ära poliitilised jõud, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid, et kui nad võimule pääsevad, läheb elu kiiresti paremaks, ning rahvas uskus neid. Saksamaal oli selleks Führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini, NSV Liidus aga vozdj narodov Jossif Stalin. Juhtituli igal võimalusel ülistada. Juhikultust pandi teenima kõik, mis oli juhiga seotud-tema elulugu, välimus, harjumised ja isegi puudused. Juhi eluloos rõhutati päritolu, rasket lapsepõlve, millega mõnikord üritati õigustada juhi madalat haridustaset, kangelaslikke tegusid. Juht pidi teadma kõigist paremini, mida rahvas vajab, ning iga tema otsus kuulutati ainuõigeks. Mõnikord jagtakse diktatuurid autoritaarseteks ja totalitaarseteks. Autoritaarses riigis
5. Iseloomusta diktatuuririike NSVL, Saksamaa ja Itaalia näitel. Diktaatoritel on erinevad ideed ja eesmärgid, selle vaatamata on neil ühised jooni. Mitte üheski diktatuuririigis ei kehtinud demokraatiale iseloomulik mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See oli asendatud juhikultuse, ühepartei ja ideoloogiaga. Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli igati imetleda. Saksamaal oli selleks führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini, NSVL aga vozdj narodov Jossif Stalin. Juhti tuli igal võimalusel ülistada. Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Saksamaal oli selleks natsionaalsotsialistlik, Itaalias fasistlik ja NSVL kommunistlik partei. Rahva endale allutamiseks hirmutati seda pidevalt ümbritsevate vastastega, puuduva ohu korral mõeldi see välja (nt. juudid, mustlased või slaavlased). Natsi-Saksamaal oli juutide tagakiusamine ning hävitamine riikliku poliitika osa, NSVLis tehti seda mitteametlikult
sest juba väikese häälte arvuga sai parlamendi ja paljud pisematest erakondadest, kes suutsid valijaid mõjutada, olid demokraatia vastu. Autoritaarse ja totalitaarse süsteemi erinevused: 1. Totalitaarses vägivalla ulatus suurem. 2. Totalitaarne süsteem tugineb kindlal ideoloogial. 5 diktatuuri tunnust: · Lihtinimese eeskujuks juht, keda tuli igati imetleda. o Saksamaal Führer Adolf Hitler o Itaalias duce Benito Mussolini o NSV Liidus vozdj narodov Jossif Stalin · Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. o Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei o Itaalias fasistlik partei o Nõukogude Liidus kommunistlik partei · Rahva allutamiseks oma tahtele hirmutati pidevalt ümbritsevate vaenlastega. o Kui tegelikku ohtu polnud, mõeldi see välja o Välisvaenlasteks teised riigid o Sisevaenlasteks teised rahvused (juudid, mustlased või slaavlased)
inimõiguste rikkumine. See on ideoloogiakeskne. Totalitaarsed reziimid on olnud ag- 1 http://miksike.ee/documents/main/referaadid/diktatuurid_tundmatu.htm ressiivsed ja territoriaalsele laienemisele suunatud. 2 Kuulsamad diktaatorid on Führer Adolf Hitler, ametliku tiitliga Saksamaa kantsler ja tiitliga riigipea, duce Benito Amilcare Andrea Mussolini, oli Itaalia peaminister ja diktaator ning ta juhtis Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki, vozdj narodov Jossif Vissarionovits Stalin oli Nõukogude Liidu diktaator. 3 Autoritaarses diktatuuris on võim koondunud ühe isiku või väikese gurpi ini- meste kätte. Nad muudavad seadusi ja rahvas ei saa valimistel osaleda. Totalitaarse diktatuuri tunnused: võim kuulub ühele parteile, kodanlikud vabadused piiratud, inim- õiguste rikkumine, repressioonid, juhikultus, suur võim sala-ja julgeolekuorganitel, majandus riigi kontrolli all
Tööd avaldatud 35 riigis, näidendid etendunud 50 riigis [,,Pistaatsiapuu", ,,Head aega, milleedi (1962), ,,Ilusal päeval (1972), ,,Mezozoiskaja istorija22, ,,Kogu hea eest surm,23 (1978). On kirjutanud kaheteistkümne mängufilmi ja üheteistkümne dokumentaalfilmi stsenaariumi. Tema noorem vend on kuulus vene stsenarist R. Ibragimbekov, kes on teinud koostööd N. Mihalkoviga. Tuntumad romaanid, jutustused, novellid on ilmunud Vene kirjandusajakirjas ,,Nõvõi mir", ,,Junost", ,,Druzba narodov": ,,Kes sõiab Triskavetsisse?", ,,Õnneliku lõpuga lugu", ,,Kontsert baritoni jaoks, orkestriga", ,,Ja ei ole paremat venda". Eesti keeles ilmunud jutustus ,,Ja ei ole paremat venda" (e.k 1977, LR, annab autori laadi niisama ehedalt esindab nagu ,,Õnneliku lõpuga lugu"), ,,Õnneliku lõpuga lugu" ( Õnneliku lõpuga lugu (1983, eesti keeles 1984, LR 1984, 12/13, 1372/1373) Tänapäeva kõlblusvaba inimese pilk pöördub pörast olemeihaluste ilmselt üsna täielikku
annaabi.ee 
