Akadeemia nr.1/2009 Juhan Julm 12.a Narkoprobleem Eesti koolides Margit Pärn, Mare Liiger, Ene Lausvee Eesti koolinoorte kokkupuuted uimastitega tekitavad viimastel aastatel üha enam muret. Kiirabitöös on järjest sagedamini hakanud ette tulema eestlastest patsiente, kellel on mitmesuguseid probleeme uimastitega, näiteks kanepi ja alkoholi koostoimel tekkinud hirmusündroom; alkoholi ja ecstasy segajoove ning selle tüsistused; samuti amfetamiini tarvitamise järgne depressioon, enesetapukatsed
riikides, kuid siiski on Eesti nn „turul“ palju erinevaid aineid ning nende muudetud koostisega alamaineid. Peamiselt liigub ecstasy, kokaiin, kanep, amfetamiin ja nende erinevad aseained. Kõiki need neli ainet on väga erinevad. Samuti suhtuvad inimesed neisse teisiti. Kui näiteks tuua kanep ja tema erivormid, paljudes riikides on see narkootikum ning keelatud aine, kuid siiski on see legaalne paljudes riikides, näiteks Hollandis. Eesti probleemid Eestis on narkoprobleem, narkootikume on kergesti kättesaadavad ning riik ei suuda seda suurt turgu hallata. Kõige suurem osa Eesti narkoturust moodustab kanep. Võib öelda, et kanep on, eelmises peatükis loetletud ainetest, kõige populaarsem ka üle jäänud maailmas. See probleem oli juba aasta kümneid tagasi ja tõenäoliselt ei kao see kuhugi. Tänu mustale turule on erinevaid kanepi aseaineid palju. Kanepile lisatakse erinevaid kemikaale, et kanepi kaalu tõsta ning samal ajal ka aine mõju tugevust tõsta
et kui vanasti tehti tüdrukule jook välja, siis nüüd pakutakse uimasteid. Põhiliselt proovitakse narkootikume uudishimu pärast, tarvitatakse vajadusest ennast hästi tunda. Tüdrukud toovad välja veel põhjusi: eputamine, ebakindlus, enesehaletsus, trend ning veel - ühiskond muutub aina julmemaks, sellepärast tarvitataksegi. Eks põhjuseks on ka vaba aeg, millega ei osata midagi peale hakata. Kuidas aidata noort inimest kellel on narkoprobleem? Mitte mingil juhul ei tohi noort rünnata. Narkomaania on eriti suur sokk lapsevanematele, kes ei suuda teadvustada, et nende laps võib olla sellisele teele läinud. Süüdistused on väga kerged tekkima: kuidas sa julged meile niimoodi teha jne. Tegelikult ei tohi agressiivseks muutuda, vaid rahulikult last toetada, kuidagi ta vestlema saada. Suur samm edasi on see, kui laps kellelegi oma probleemist räägib, ükskõik, kas emale või psühholoogile, peaasi, et räägib
ei puudu ka tundepuhangud samasooliste vastu. Lapsed võivad käituda homoseksuaalselt, mis ei tähenda väljakujunenud seksuaalset eelistust. Sinna ikka mahuvad ka kahtlused: kas ma olen normaalne? Olen ma heteroseksuaalne või äkki hoopis homoseksuaalne? Kas sellised tunded ja mõtted pole keelatud? See on valikute aeg, mille lõppedes tuleb noormehel või neiul toime tulla oma keha ja soorolli nõuetega. Teismelised ja narkootikumid Tänapäeval aina suureneb teismeliste narkoprobleem. Narkootikume tarvitatakse mitmel põhjusel. Noortele inimestele on omane riskikäitumine. Otsitakse seiklusi ja ekstaasi vastandina igapäevaelu väärtustele, nagu kindlusetunne, rutiin jne. Eriti otsivad seiklusi (ja seega ka narkokogemust) kõrgema tundlikkusega isikud. Teise olulise põhjusena peab nimetama sotsiaalset survet. Amfetamiini ja ecstasy't peetakse Eestis praegu moedroogideks, noortele on oluline kuuluda konkreetsesse gruppi, olla sarnane selle grupi liikmetega
Virumaal pidavat hind odavam olema. Vähem kui 1 gramm hasisit (kanepi õietolm) maksab 100 krooni. Amfetamiin (0,25-0,5 grammi) maksab 100 krooni ringis. Ecstasy (amfetamiini derivaat) tablett maksab tänaval 150 krooni, mõnes prestiizhikas diskoklubis aga väidetavalt isegi kaks korda rohkem. Speedi (samuti amfetamiini derivaat) tablett maksab umbes 100 krooni. Kokaiini grammihind on 300 USA dollarit. Annus LSD-d või PCP-d maksab 120-150 krooni. NOORUK JA MEELEMÜRGID. Narkoprobleem ei ole enam ainult asotsiaalsete perede probleem. 1996.a. on näidanud, et väga palju narkootikume tarvitavad noorukid on jõukatest intelligentsetest peredest, kus vanematel pole oma laste jaoks aega, kus armastus kompenseeritakse rahaga. Iga päevaga läheb probleem teravamaks. Wismari haigla peaarsti asetäitja, psühhiaater Jaanus Mumma sõnul on nende haigla patsientide - narkomaanide arv 1996. aasta sügisest märgatavalt kasvanud ja uimastitarvitajate vanus tunduvalt noorenenud
K o b i n, M., Allaste, A.-A., Sooniste, T., Derman, N., Vainu, V., Reiska, E., Kaha, K., Araste, L., Saat, H., Vorobjov, S., Saar, U. (2012). Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 15- 16- aastaste õpilaste legaalsete ja illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis. Uuringuraport. Tallinn: Tallinna Ülikool Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut, Tervise Arengu Instituut. O t t e r, M. (1997). Narkootikumid. Tallinn: Huma. P ä r n, M., Liiger, M., Lausvee, E. (2009). Narkoprobleem Eesti koolides. Akadeemia nr.1. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. V õ õ b u s, V. (2008). Kanepitarvitamisega seotud riskid. Noorte perspektiiv. Tallinna Ülikool. Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut. Magistritöö. http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/1971/1/V%C3%B5%C3%B5bus2008.pdf 12.06.2013 K a n e p (2013). Tervise Arengu Instituudi lehekülg. http://www.narko.ee/kanep/ 16.06.2013
annaabi.ee 
