koormavad üleliia tema ressursse. Toimetulekustiil pole toiming vaid printsiip, mis väljendub strateegiate kasutamises. Toimetuleku 4 tunnust: 1:see on protsess, mis kirjeldab kuidas in hakkama saab 2:see on püüe hakkama saada, aga mitte selle tulemused 3:selles on keskne roll inimese hinnangutel, 4:see tähendab jõupingutust ning need ei ole automaatsed reaktsioonid! Strateegiad Aktiivne toimetulek, planeerimine, emotsionaalne sotsiaalne toetus, instrumentaalne sotsiaalne toetus, huumor, narkoainete kasutamine, religioon, tunnete väljaelamine, leppimine, tegevusetus (allaandmine), mittemõtlemine (TV vm abiga), keskendumine positiivsele (õpid kogemusest) Emotsioonikesksed- põgenemine, vältimine, enesesüüdistamine, unistamine, emotsioonide väljaelamine Probleemilahenduse kesksed- planeerimine, variantide väljamõtlemine, teabe otsimine, otsene probleemi lahendamine Teine liigitus: probleemilahendus, emotsioonide ja suhete regulatsioon ja vältimine
Juba 12% vastanutest (10.-12. klassi õpilased) ütles, et on kasutanud narkoaineid, kuigi neist pooltel jäi esimene proovimine ka ainsaks kogemuseks. 28% õpilastest proovis esimest korda narkootikumi 15-, 34% 16- ja 20% 17-aastaselt. 18-aastaste puhul on see protsent juba 8. Tubli kümnendik narkotarvitajatest keskkooliõpilastest kasutab illegaalset mõnuainet kord kuus, 6% kaks-kolm korda kuus ja 4% kord nädalas. 59% kõigist vastanutest kinnitas, et nende tutvusringkonnas on narkoainete pruukijaid. 48% õpilastest ei ole ise narkootikume proovinud, küll on nende tutvusringis inimesi, kes meelemürke tarvitavad. Ja vaid 40% õpilastest ei ole narkootikumidega mingeid kokkupuuteid olnud. Hinnangute keskmise põhjal on sellisel juhul tutvusringkonnas 7 inimest, kes võivad kokku puutuda narkootiliste ainetega. See, et narkootikumid õpilastele üpris kättesaadavad on, pole eriline saladus. Ja see,
Head ja usalduslikud perekondlikud suhted on lapse depressiooni ja suitsiidi kaitseteguriks. *Raputatud lapse sündroomi all kannatab 40,5 alla üheaastast last 100 000 lapse kohta (USAs 26). *Viimaste aastate lõikes on 41% 1-4 aastaste laste surmadest tinginud õnnetusjuhtumid, mürgistused või traumad. *2012.a. registreeriti 50 imikusurma. Vanuses 0-4 suri samal aastal 66 last ja vanuses 5- 9 näol hukkus 7 last. *Eesti paistab ELs silma keskmisest kõrgema narkoainete ja alkoholi tarvitamise sagedusega 15–16a. kooliõpilaste seas. * Väärkoheldud lapsel võivad välja kujuneda käitumishäired, tema psüühiline ja emotsionaalne heaolu on saanud kahjustada, mis omakorda soodustavad krooniliste haiguste tekkimist ja nõrgendavad üleüldist immuunsussüsteemi. Pideva hirmutunde, valu või stressi tagajärjel on lapsel kõrge kortisooli tase, mis kahjustab lapse ajus tekkivaid sünapse, limbilist süsteemi; hirmule ja stressile vallanduvad neurokeemilised
näiteks veendumused, et inimese elu on Jumala käes, Jumala üldine hoiak inimkonna suhtes on heatahtlik, me võime uskuda ka siis, kui on raske või me kõigest aru ei saa. Seega kujutavad usulised veendumused endast ühte stressiga toimetuleku vahendit. Üldistatult võib väita, et religioon aitab kaasa konservatiivsete moraalsete hoiakute kujunemisele ja hoidmisele. Religioossed inimesed käituvad vähem ennasthävitavalt, kuna nende seas on mõnu-ja narkoainete tarvitamine suhteliselt tagasihoidlikum. Hoiakute ja käitumise seos on suhteliselt komplitseeritum (raskendatud) ja puudutab seda, kuivõrd inimene käitub oma tõekspidamistele ja veendumustele vastavalt. Religioosse inimese moraalse käitumise üheks erijooneks on, et moraalinorme ja nende muutumist käsitletakse jumalikus ja igavikulises perspektiivis. 17) Pöördumise mõiste Pöördumise teema on religioonipsühholoogias üks vanemaid. Juba 19. sajandi lõpus ja 20
16 väiksemaks muutub seksuaalrahuldus. Tegurid, mis suurendavad agressiivsuse riski lähisuhtes: · Viha- solvumine, reaktiivne ja proaktiivne agressiivsus. · Armukadedus/truudusetus- viha, otsene ja kaudne agressiivsus. · Negatiivsed emotsioonid- kurbus, viha, hirm. · Madal sotsiaalmajanduslik staatus (SES)- vaesus. · Tugevtoimeliste narkoainete tarvitamine- füüsiline vägivald meeste poolt enamasti alkoholijoobes. · Madal enesehinnang ja kõrgendatud süütunne. · Lapsena seksuaalne ja füüsiline väärkohtlemine. · Lapsena vanemate konfliktide nägemine ja vanemate lahutus- suhetes kus on tekkinud vägivaldsus on kalduvus muutuda veel vägivaldsemaks. Hilisemad füüsilised rektsioonid, mis võivad kaasneda: · unehäired(uinumishirm, painavad unenäod) · söömisharjumuste muutumine
annaabi.ee 
