Eesti ohtlikumad mürktaimed Eesti ohtlikemad mürktaimed on mürk-, surma- ja koeraputk, näsiniin, äiakas ja jugapuu. Vähem mürgised on ussilakk, sookail, mürktulikas, piimalilled, vereurmarohi, metspipar, soovõhk. Ilutaimedest on väga mürgised sinine käoking, sügislill, adoonis, oleander, upsujuur ja piimalill. Mürktaimede seas on ka ravimtaimi, näiteks unimagun, karumustikas, koerapöörirohi, ogaõun, maarjasõnajalg, maikelluke jt. Sinine käoking (Aconitum napellus) Kuni 1,5 m kõrgune mitmeaastane taim. Vars on püstine, suurte tumeroheliste sõrmjate lehtedega, õitseb juulist septemrini. Õied suured, sini-violetsed, koondunud kobarasse. Meil levinud kui ilutaim. Sinine käoking Euroopa kõige mürgisem taim, mis sisaldab alkaloid akonitiini. 2-4 g juuremugulaid või 3-6 mg puhast akonitiini võib põhjustada inimese surma. Taime mahlas olevad toksiinid on võimelised tungima läbi naha. Akonitiini toimemehhanism (lipiidides
2001. aasta sügisest on aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. Avamaa Üheidulehelised käpalised Orchidaceae loalised Juncaceae amarüllilised Amaryllidaceae lõikheinalised Cyperaceae tarn Carex liilialised Liliaceae laugulised Alliaceae bambus Bambuseae stepirohi Stipa L. sebralill e. juudihabe Tradescantia hosta Hosta kannad Canna spargel e. asparaagus Asparagus officinalis Kaheidulehelised kermesmari Phytolacca kanep Cannabis rebashein Amaranthus sinine käoking Aconitum napellus himaalaja jalgleht Podophyllum hexandrum Royle bergeenia Bergenia harilik füüsal Physalis alkekengi vilt-ristirohi Senecio cineraria üheksavägine Verbascum thapsus raudosi Equisetum hyemale laanesõnajalg Matteuccia salu-siumari Actaea spicata liiv-vareskaer Leymus arenarius linaliilia Phormium jasmiin Jasminum kaisel Schoenoplectus pilliroog Phragmites Püsikud, puud ja põõsad hõlmikpuu Ginkgo biloba küdoonia Cydonia tulbipuu Liriodendron hõbevaher Acer saccharinum harilik robiinia e
nende mürgisisaldus ja tekitatud kahjustused on väiksemad. Heinputk, mets-harakputk ja koeraputk sisaldavad prosaleeni ning taimemahl ärritab nahka, võivad tekkida villid. Välimuselt on need kolm taime sarnased oma mürgisemate sugulastega, kuid miniatuursemad. Igal juhul tasuks putkelistest eemal hoida, kui ei ole kindel, kas on tegemist mürgise taimega või tema ohutu sugulasega. Mürgised ilutaimed Sinine käoking (Aconitum napellus) Sinine käoking on tulikaliste sugukonda ja käokingade perekonda kuuluv mürgine lill, mida leidub ohtralt inimeste koduaedades, kus teda imetletakse kui ilutaime. Välise ilu taga peitub aga väga ohtlik ja mürgine taim, mis palju pahandust tekitab. Metsades ja võsastikes võib kohata tema kollaste õitega sugulast kollast käokinga, mis on küll vähem mürgine, aga siiski inimesele ohtlik. Sinine käoking kasvab 1-1,5 meetri kõrguseks. Tema
Püsikute õppematerjal Marju Saag 17MESÕ1A Sinine käoking (Aconitum x napellus) Kõrgus ulatub kuni 130 cm, pärit on Kesk- ja Lõuna- Euroopa, hästi mürgine, püstine Kasvukohaks sobivad rasked mullad,sobib varjuline ja valgustatud, kuid mitte lauspäike ja liigne kuumus. Muld-igasugune aiamuld, ei tohi olla liiga niiske ega liivane. Õied tihedad, kuni 10 cm pikkuste õisikutena. Õitseb alates juuni lõpust 30-35 päeva (juulis) ja veelgi kauem. Talvekatet ei vaja. Lehed läikivad, tumerohelised ja tihedad, jaotunud 5-6 harusse
LILLEKASVATUS LÄVENDIPÕHISED TAIMED ELIISABET OJAR ACONITUM NAPELLUS – SININE KÄOKING • Tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju.
annaabi.ee 
