mitokondreisse ja seejärel biokeemilistes oksüdatsiooniprotsessides vabanev CO2 (käsikäes teiste ainetega) väljutatakse organismist. Hingamine on üks vähestest kehalistest funktsioonidest, mida on võimalik teatud piirides tahtega mõjutada PÕLEMINE Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused. namasti on põlemisel tegemist sellise oksüdatsioonireaktsiooniga, milles toimub kiire ühinemine atmosfääri õhuhapnikuga. namasti on põlemisel tegemist sellise oksüdatsioonireaktsiooniga, milles toimub kiire ühinemine atmosfääri õhuhapnikuga. Põlemine õhu osalusel ei ole täielik. Peale süsihappegaasi ja veeauru tekivad ka vingugaas, tahm, süsi ja õhu lämmastikust (78% õhust) osaliselt lämmastikoksiidid (NOx) ning tuhk (mineraalne jääk). KÕDUNEMINE
juurestikuga veekogu põhja või ujuvad kinnitumata, õied veepinnal Veepealsed taimed (sootaimed) kasvavad madalas veel või alaliselt märjas mullas, enamus taimest ulatub veepinnast kõrgemale Sootaimed Sootaimed kasvavad alaliselt märjas mullas, mõned liigid aga ka üle 1m sügavuses vees Juurestik on sageli väga võimas, paljud liigid on pikkroomava risoomiga ja võivad aias kergesti kontrolli alt väljuda Enamasti vlaguslembelised, namasti vaja viljakat mulda 1. Acorus calamus harilik kalmus 2. Butomus umbellatus harilik luigelill 3. Calla palustris soovõhk 4. Caltha palustris harilik varsakabi 5. Carex elata luhttarn 6. Equisetum fluviatile konnaosi 7. Glyceria maxima suur parthein 8. Hippuris vulgaris harilik kuuskhein 9. Houttuynia cordata soorohi 10. Iris laevigata sile iiris 11. Iris pseudacorus kollane võhumõõk 12. Juncus effusus harilik luga 13. Lobelia cardinalis punane lobeelia 14
Ei kasuta tsentraalperspektiivi, õhu ja valguse kujutamise võtteid, anatoomita ei arvestata. Sellpärast on naivismi nimetus olnud primitivism. Mitmed kunstnikud võtsid eeskujuks loodusrahvaste kunsti. Naiivne kunst on sõltumatu igasugusest traditsionist. Naiivset kunsti on peetud lähtuvaks ainult kunstniku korduvast isikust ja just sellega seletatakse naivistliku kunsti värskust ja ainulaadsust. Teostes on namasti väga järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon. 1933.aastal toimus Pariisis esimene naivistlik kunstinäitus. Naivistid loovad oma kunsti tavaliselt üksinduses ja teistest sõltumatult, kuid mõnes paigas kujunesid ka nbaivistide koolkonnad. Henri Rousseau (1844-1910) Oli endine pensionil olev tolliametnik, kes alates 1886.aastast oli regulaarselt esinenud züriivabadel kunstinäitustel. Ta oli
Alamriik: Dikarya- paaristuumsed (üherakulised või hüüfe moodustavad, viburita, sageli esineva kaksiktuumse faasiga). 2 hõimkonda: Ascomycota – kottseened (verev karikseen, pärmseened, Penicillium jt) ; eosed moodustuvad endogeenselt - eoskoti (askuse) sees mitmekesisem grupp seeneriigis: pärmid Saccharomyces, Aspergillus, Candidaja Neurospora samblikemoodustajad trühvlid, mürklid, kogritsad jt delikatessid namasti nad kasvavad pinnasel on saproobid või ka parasiidid Vähesed on kohastunud eluks merevees või magevees On pehmemädaniku põhjustaja (softrot) lagundab taime rakukestas glükaane, muutes taimsed materjalid kättesaadavamaks kandseentele (kandseened lagundavad ligniini -valgemädanik ja tselluloosi – pruunmädanik) Ehitus: Mütseel koosneb vaheseinetega (septatega) hüüfidest
või kandelaabriliselt harunenud ülemise osaga. Veronica Lehed enamasti Õied enamasti sinised Paljuseemneline Rohttaim, vastakud, harvem või valged, harvem kupar. poolpõõsas, männasjad või roosad või lillad, põõsas. vahelduvad. namasti koondunud pikka õisikusse. 1.2.1. Perekond mailane (Veronica) Ühe- kuni mitmeaastaste rohttaimede, poolpõõsaste või põõsaste perekond samanimelisest sugukonnast. Perekonnas on erinevatel andmetel 180-300 liiki, mis looduslikult kasvavad peamiselt põhjapoolkera paraskliimaga aladel, harvem troopilistel aladel mäestikes
Astrotsüütidel on arvukalt jätkeid, mis oma lõppjalgadega ulatuvad veresoontele, ajukestadele ja neuronite pinnale. Tänu sellisele ehitusele vahendavad astrotsüüdid ainete liikumist vere ja neuronite vahel. 5. Suurajukoore kihid Suurajukoor (cortex cerebri). Kihid: 1. Molekulaarkiht, milles paikneb vaid üksikuid närvirakke. 2. Välimine granulaarkiht, milles paikneb arvukalt väikesi püramiid- ja sõmerrakke. 3. Välimine püramidaalkiht koosneb namasti keskmine suurusega püramiidrakkudest ning täht- ja sõmerrakkudest. 4. Sisemine granulaarkiht sisaldab sõmerrakke. 5. Sisemine püramidaalkiht sisaldab suuri püramiidrakke. 6. Multiformne kiht, mis jaotub omakorda kolmnurkse kujuga rakke sisaldavaks triangulaarkihiks ja käävjatest rakkudest koosnevaks fusiformiseks kihiks. 6. Arterite ja veenide võrdlus ARTERID VEENID Sein 3-4 korda paksem kui korrespondeerival Sein õhem
organismidel. Eukarüootsetes rakkudes on transkriptsioon ja valgusüntees üksteisest lahus (RNA süntees rakutuumas, valgusüntees tsütoplasmas ribosoomides), prokarüootsetes praktiliselt koos, kuna tuum pole membraaniga eraldatud. Prokarüootsetes rakkudes on reeglina üks kromosoom (paljude bakterite puhul rõngaskromosoom), eukarüootidel mitu (need on enamasti ka suuremad ja keerukama ehitusega). Eukarüootide genoom on namasti diploidne, st kromosoomid on topelt (kehtib somaatiliste rakkude puhul, sugurakud haploidsed). Bakterid haploidsed. 5. Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel. Eukarüootsed rakud mitoosi teel, prokarüoodid poolduvad. Mitoos. Rakutsükkel: 1) Tütarrakud kasvavad; 2) toimub ettevalmistus: DNA süntees, organellide kahekordistumine; 3) rakk valmistub pooldumiseks.
glükoosi lagundamine.fotosüntees-selle tähtsus. Hingamine on raku varustamine energiaga Hingavad kõik elusorganismid (aeroobne, anaeroobne) Energiaga varustamiseks lagundatakse glükoosi See toimub kolme etapina: glükolüüs, tsitraaditsükkel, hingamisahel Vabanev energia salvestatakse ATP-sse Lähteained: glükoos ja hapnik Saadused: süsihappegaas ja vesi Summaarne võrrand: C6 H12 O6 + 6O2 Glükoosi lagundamine.Glükoos on peamine organismisisene energiallikas. namasti talletatakse glükoosivarud organismis polüsahhariididena, mis lagundatakse monomeerideks. Tärklis (polüsahhariid) glükoos (monosahhariid) lükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne (toimub ühtemoodi loomades ja taimedes). C6H12O6 6CO2 + 6H2O + energia Glükoosi lagundamise etapid 1.Glükolüüs - toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul. 2. Tsitraaditsükkel - toimub mitokondri sisemuses 3
annaabi.ee 
