· Motett tekkis 12-13 saj. See on mitmehäälne rahvalaul. · Motett tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse motetil vastu 13. saj lõpul tõrjuti kirikust välja. Seega oli motett lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet-kanda liturgilist teksti. · Põhimeloodiaks oli rahvaviis, kuna see meeldis rahvale, üritati seda jäljendada. · Populaarseks seltskonnalauluks sai naljamotett. · Tekkis vajadus olulised laulud kirja panna. · 7.saj tulid kasutusele esimesed märgid meloodia kirjapanekuks, milleks olid neumad. · 10.saj tuli kasutusele esimene noodijoon. Määras kindlaks FA-noodi. · 11.saj jõuti 4 noodijooneni. · 13.saj loobuti neoumadest ja iga noodimärk tähistas üht helikõrgust. · 14.saj esineb esmakordselt 5-jooneline noodijoonestik. Hiljem hakati ka abijooni kasutama. · 15. saj hakati kasutama tänapäevat noodikirja.
Sageli esines motetis selliseid kohti, kus kaks häält teineteist kajana jäljendasid. Motetil oli suur tulevik. Neid kirjutati ja lauldi edukalt 18. sajandini. Motett ei jäänud kahehäälseks, vaid arenes kolmehäälseks. Kolmandal häälel olid omad sõnad. Juhtus ka nii, et motetiks ühinesid kergemeelne armulaul, rahva tantsulaul ja koraal. Sageli kujutasid motetid endast ilmalikku mitmehäälset laulu. Populaarseks seltskonnalauluks kujunes nn. naljamotett. Motett tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse moteti vastu ja 13. sajandi lõpul tõrjuti motett kirikust välja "kompositsiooni keerukuse tõttu". Seega oli motett lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet - kanda liturgilist teksti. 15. saj tuli motett kirikusse tagasi. Motett ei jäänud ka ainult kolmehäälseks, vaid 15.-16. saj. loodi isegi selliseid motette, mille hääli oli üle poolesaja.
ilmaliku sisuga tekst). Sellist "organumi" hakati looma ja laulma ka väljaspool kirikut ja sai uue nimetuse - motett. Motett ei jäänud kahehäälseks, vaid arenes kolmehäälseks. Kolmandal häälel olid omad sõnad. Juhtus ka nii, et motetiks ühinesid kergemeelne armulaul, rahva tantsulaul ja koraal. Sageli kujutasid motetid endast ilmalikku mitmehäälset laulu. Populaarseks seltskonnalauluks kujunes nn. naljamotett. Motett tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse moteti vastu ja 13. sajandi lõpul tõrjuti motett kirikust välja "kompositsiooni keerukuse tõttu". Seega oli motett lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet - kanda liturgilist teksti. 15. saj tuli motett kirikusse tagasi. Motetist kujunes keskaja muusika lemmikzanr. Kölni Franco: -kaotas neumad -võttis kasutusele uue notatsioonisüsteemi e salmisatsiooni süsteem e iga
kiriku võitluse moteti vastu ja 13. Sajandi lõpul tõrjuti motett kirikust välja ,,kompositsiooni keerukuse tõttu". Seega oli motett lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet-kanda liturgilist teksti. · Juhtus ka nii, et motetiks ühinesid kergemeelne armulaul, rahva tantsulaul ja koraal. Sageli kujutasid motetid endast ilmalikku mitmehäälset laulu. · Populaarseks seltskonnalauluks kujunes nn. naljamotett. Noodikirja areng · Kuna laule koormati nii palju, hakati olulisemaid laule kirja panema. · 7. sajandil tulid neumad ehk märgid, millega pandi noote kirja, nende abil tähistati rütmi ja meloodia liikumise suunda. · 10. Sajand tuli kasutusse esimene noodijoon, see oli punane ja tegi kindlaks Faa noodi. · 11. Sajand jõuti nelja noodijooneni, need olid värvilised ja tekkisid seoses.
Sageli esines motetis selliseid kohti, kus kaks häält teineteist kajana jäljendasid. Motetil oli suur tulevik. Neid kirjutati ja lauldi edukalt 18. sajandini. Motett ei jäänud kahehäälseks, vaid arenes kolmehäälseks. Kolmandal häälel olid omad sõnad. Juhtus ka nii, et motetiks ühinesid kergemeelne armulaul, rahva tantsulaul ja koraal. Sageli kujutasid motetid endast ilmalikku mitmehäälset laulu. Populaarseks seltskonnalauluks kujunes nn. naljamotett. Motett tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse moteti vastu ja 13. sajandi lõpul tõrjuti motett kirikust välja "kompositsiooni keerukuse tõttu". Seega oli motett lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet - kanda liturgilist teksti. 15. saj tuli motett kirikusse tagasi. Motett ei jäänud ka ainult kolmehäälseks, vaid 15.-16. saj. loodi isegi selliseid motette, mille hääli oli üle poolesaja.
Sageli esines motetis selliseid kohti, kus kaks häält teineteist kajana jäljendasid. Motetil oli suur tulevik. Neid kirjutati ja lauldi edukalt 18. sajandini. Motett ei jäänud kahehäälseks, vaid arenes kolmehäälseks. Kolmandal häälel olid omad sõnad. Juhtus ka nii, et motetiks ühinesid kergemeelne armulaul, rahva tantsulaul ja koraal. Sageli kujutasid motetid endast ilmalikku mitmehäälset laulu. Populaarseks seltskonnalauluks kujunes nn. naljamotett. Motett tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse moteti vastu ja 13. sajandi lõpul tõrjuti motett kirikust välja "kompositsiooni keerukuse tõttu". Seega oli motett lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet - kanda liturgilist teksti. 15. saj tuli motett kirikusse tagasi. Motett ei jäänud ka ainult kolmehäälseks, vaid 15.-16. saj. loodi isegi selliseid motette, mille hääli oli üle poolesaja. Motetist kujunes keskaja muusika