http://www.yale.edu/publicart/images/full/lipstick.jpg Lipstick http://courses.umass.edu/latour/2007/nickerson/images/wheel.jpg Wheel http://www.metmuseum.org/special/Oldenburg/images/1.L.jpg Architect's Handkerchief http://www.philippwinterberg.de/galerie/muenster_8.jpg Giant Pool Balls Mitmed Oldenburgi gigantsed maalähedased objektid kutsusid avalikkuses üles naeruvääristamist ning neid naeruvääristati ja salati maha, enne kui neid hakati võtma naljakatena ja osana avalikust kunstist. http://farm4.static.flickr.com/3276/2723710342_19dbe884e9.jpg Free Stamp http://www.chinati.org/images/oldenburgvanbruggen_1.jpg Monument to the Last Horse http://nga.gov.au/International/Catalogue/Images/LRG/115579.jpg Leopard chair http://cache.daylife.com/imageserve/078n023fk66xZ/610x.jpg 20meter high statue Tema jultunud, tihti humoorikas lähenemine kunstile andis valdavalt tundlikule kunstile loomuse tegelda
12.sajandil sai laulda noodist, kuna siis hakkasid noodimärgid tähistama üksikhelide täpseid kõrguseid. Suuline muusikakultuur muutus kirjalikuk. Ilmalik muusika, mis kõlas väljaspool kirikuid ja kloostreid palju ei teata, sest seda ei pandud kirja. Esimesed üleskirjutused on pärit 11.-12. sajandist. Kirja panid neid rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud, keda nimetati vagantideks. Nende ladinakeelsed laulud tehti ümber naljakatena või siivututena. Kangelaslaulud olid pikad poeemid, mis kirjeldasid kangelaste vägitegusi. Esitajateks olid alamastseisusest rändmuusikud zonglöörid ehk menestreid. Nad liikusid ringi üksi või väikese seltskonnaga ja teenisid elatist lauldes, mängides, trikke tehes ja taltsutatud loomi näidates. Rüütlilaulud on mittekirikliku luule ja laulu valdkond. Nende loomingus oli luuleteks ja muusika lahutamatud. Peamiseks iseloomujooneks oli armastusteema
Üks esimesi oli ,,Huulepulk". Võttes tavalised objektid ning esitledes neid kontekstis väljas kolosaalsete proportsioonidega, sundis Oldenburg inimesi üle vaatama ja ümber hindama oma igapäevased elu ja vajadused. Tema tööd olid sotsiaalseks kommentaariks Ameerika popkultuurile ja ühiskonna lähenemist elule endale. Mitmed Oldenburgi gigantsed maalähedased objektid kutsusid avalikkuses üles naeruvääristamist ja neid naeruvääristati ja salati maha, enne kui neid hakati võtma naljakatena ja osana avalikust kunstist. Tema jultunud tihti humoorikas lähenemine kunstile andis valdavalt tundlikule kunstile loomuse tegelda sellega kui taasleitud ekspressionismiga. Oldenburg leidis kõigepealt nisi oma kunstielus ja siis alles sai selle najal kuulsaks, mis kestab tänase päevani. Lates 1976-ndast aastast teeb ta koostööd Hollandi/Ameerika popkunstnikuga Coosje van Bruggeniga. Nad abiellusid 1977. Bruggen suri 2009. ,,Huulepulk"
luuletus oleks võrdväärne visuaalse vormiga. Groszi lähteallikateks olid kubism ja futurism. Ta kujutlused on üsna tülgastavad, kuid need koos moodustavad suurepärase efekti. Samas on imelik, et K.Schwittersit ei võetud vastu dadaistide rühmitusse, arvati, et ta ei ole piisavalt poliitikakeskne. Schwitters aga oli hoopis oma lakkamatu teostevooluga esile kerkinud, oma nonsenss luuletuste, mis tegelikult ei olnud naljakatena mõeldud; ta luuletus ,,Ursonate" koosnes hoolikalt valitud häälitsustest; ta andis välja ajakirja, kus olid kõrvuti nonsenss ja mõtestatud tekst. Selline pilla-palla näitas Schwittersi usaldamatust ümbritseva elu vastu. Ja siis veel Arp, kes läbis protsesse, lõi kolmemõõtmelisi skulptuure, leppis materjali vigadega ja suhtestus loodusega lihtsamalt kui kultuurisuhetega. Schwitters aga oma
"pehme" huulepulk. See kuju kukuks kokku kui sellesse ei pumbataks pidevalt õhku juurde. 1974. aastal see disainiti ümber alumiiniumi, algselt Caterpillar ratastel olnud kuju pandi vertikaalselt tankiroomikutele. Originaalselt oli kuju installeeritud Beincke Plazale Yales, aga hiljem viidi Morse Kolledzi kohtuaeda. Mitmed Oldenburgi gigantsed maalähedased objektid kutsusid avalikkuses üles naeruvääristamist ja neid naeruvääristati ja salati maha, enne kui neid hakati võtma naljakatena ja osana avalikust kunstist. 1960. aastatel osales ta mitmes popkunsti liikumises ja tegeles niinimetatud happening-kunstiga, mis oli tolle aegne performance kunsti üks tegevaimaid voolusid. Ta andis iseenda loomuinguline nimeks "Ray Gun Theatre". Tema esimene abikaasa (19601970) Pat Muschinski, kes aitas tal õmmelda tema paljusid "pehmeid" skulptuure, oli pidev esineja tema performance kunstis. Tema jultunud tihti
Kesk-atika komöödias hakati kujutama igapäevaelu. Tüüpiliseks situatsiooniks saabargine pummeldamine söömine, joomine midagi kitsast ja argist, puuduvad pidupäeva elemendid. Pole midagi pidulikku, suurt, absoluutset. Kõike vaadeldakse läbi argielu prisma. Müüditravestia tekib kesk-atika zanrina: jumalaid kujutati argistes, koomilistes situtsioonides. See oli kogu Ateena teatri loominguline lõpp. Kesk-atika komöödia näitab jumalaid naljakatena, neist saavad anektootide kangelased. Müüditravestia hääbub, sest sureb religioosne teadvus, teater hääbub suubub argisesse voolusängi. Autoreid ei huvitanud olustik üleüldiselt, vaid kuldne noorus rikkad noormehed, elasid nagu kuningakassid rahakotil. Nende ümber tiirleb mingi parasiit, kes elas selle noormehe kulul. Lasti lendu raha ja aega. Ateena muutus pisikeseks, tolmuseks, väikseks ja kitsaks maailmaks ilma pretensioonide ja jumalateta, ilma absoluudita