Kettamaailm on paroodia fantaasiast ja praegusest elust. A: Aga sa oled samuti ka öelnud , et sa kirjutad Kettamaailma täiskasvanutele. Kuidas sa suhtud sellesse , et kas lapsed on sellest seeriast vaimustuses? T: Olen õnnelik, et ka lapsed saavad endale mu raamatutest sobivaid leida, kuigi kahtlen, et neile meeldivad mu uuemad raamatud, mis on vähem humoorikamad. A: Vähem humoorikamad? Miks? T: Ma ütleks pigem, et realistlikumad. See sellepärast, et alati ei saa ju kuulsust teha naljadel. A: Kas tõsiseid raamatuid on sul raskem kirjutada? T: Ausalt, jah. Täiskasvanud ootavad sinult midagi enamat, kui lihtsalt tegelaskujusid. Neil peab mingi mõte kah sees olema. Sellepärast ei saa ma igat pähetulevat ideed kirja panna ja kirjutamine on raskem. A: Aga kas sul on lemmiktegelasi enda raamatutest? T: Mulle ausalt öeldes, ei meeldi head tegelased, kuna nad on igavamad. Kuid mu lemmikud on Vanaema Weatherwax ja Pealik Vimes nende enesekindluse tõttu.
Sain proovida trükimasinat ja uut trükitehnikat. Seal oli minu töö tulemus reaalselt silmale nähtav. 2 Kuna ma tegin linoollõike narridest, siis uurisin ka narride ajaloost. Sain teada, et narrid olid esindatud keskajal. Nendeks olid vaimulikud, kellele ei meeldinud katoliku kiriku hukkamõist muster elule. Nalja tegid nad enamasti kuninga õukonnas ja nende naljadel oli tõsi taga. Narridel olid huvitavad värvikirevad riided seljas, neid võis juba kaugelt ära tunda. Narrimüts, mille otstes rippusid kuljused, sall ümber kaela, kus olid samuti kuljused, jalas pikad saapad. Peale seda, kui olin saanud teada linoollõike ajaloost ja narride ajaloost, tutvusin linoollõike tehnikaga ja õppisin ka seda ise tegema. Valmistamiseks võtsin valge paberi, kuhu joonistasin narri. Kopeerisin selle linoolile, tekkinud kontuuri katsin ühtlaselt trükivärviga
Draama on orienteeritud teatrile. Kirjanik peab näidendit kirjutades kas otseselt või kaudselt silmas teatrit ning selle tehnilisi võimalusi. 4. Millised on teatrikunsti liigid (ja nende alaliigid)? Teatrikunsti põhiliigid on lüürika, eepika ja dramaatika ehk draama. Teatrikunsti zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Tragöödia alaliigid: tragikoomika ja absurd. Komöödia alaliigid: farss (labasevõitu situatsioonikoomikal, füüsilistel naljadel, liialdustel ning tüüptegelastel põhinev naljalugu), jant (lihtne lühike naljalugu), skets (lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog, enamasti lühem kui jant), satiir (mingi ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või irooniline hukkamõist). Tragöödia ja komöödia piirimaile jäävad tragikomöödia ja must komöödia, kus koomika ja traagika on tihedalt põimunud. Draama alaliigid: karakterdraama (keskmes tegelasekujutamine), psühholoogiline
etendavad pearolli nn. intriigikomöödias. · Sõnakoomika - kalambuurid, paradoksid, iroonia ja sarkasm dialoogis, automatiseerunud kõne, keelelised kontrastid (murre/kirjakeel, släng/peenutsev kõnepruuk jne.), alogismid, ootamatud assotsiatsioonid jms. Suurelt jaolt just vaimukal dialoogil põhineb nn. salongikomöödia. 19. Millised on komöödia alazanrid? · farss - labasevõitu situatsioonikoomikal, füüsilistel naljadel, liialdustel ning tüüptegelastel põhinev naljalugu · jant - lihtne lühike naljalugu · skets- lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog, enamasti lühem kui jant · vodevill - Vodevill välistab rämeduse, see on kerge komöödia kupleede ja tantsunumbrite, keeruliseks aetud intriigi ja vaatajat naerutava dialoogiga. · satiir - mingi ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või
Draama on orienteeritud teatrile. Kirjanik peab näidendit kirjutades kas otseselt või kaudselt silmas teatrit ning selle tehnilisi võimalusi. 4. Millised on teatrikunsti liigid (ja nende alaliigid)? Teatrikunsti põhiliigid on lüürika, eepika ja dramaatika ehk draama. Teatrikunsti zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Tragöödia alaliigid: tragikoomika ja absurd. Komöödia alaliigid: farss (labasevõitu situatsioonikoomikal, füüsilistel naljadel, liialdustel ning tüüptegelastel põhinev naljalugu), jant (lihtne lühike naljalugu), skets (lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog, enamasti lühem kui jant), satiir (mingi ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või irooniline hukkamõist). Tragöödia ja komöödia piirimaile jäävad tragikomöödia ja must komöödia, kus koomika ja traagika on tihedalt põimunud. Draama alaliigid: karakterdraama (keskmes tegelasekujutamine), psühholoogiline
ühiskonna muutumisest võivad komöödiad aeguda. Allikad jagatakse kolmeks: Situatsioonikoomika kujutatakse naljakat olukorda Karakterikoomika kujutatakse mingit naljakat tegelast või tegelase taunitavat omadust Sõnakoomika kasutatakse naljakaid väljendeid, võrdlusi, irooniat Enamasti on kasutuses mitu koomika liiki Farss labasevõitu situatsioonikoomikal, füüsilistel naljadel, liialdustel, tüüptegelasel põhinev naljalugu. Jant lihtne lühike naljalugu Skets lõbus-irooniline lühinäidend, dialoog, tavaliselt lühem kui jant Satiir ühikonna teravmeelne või irooniline hukkamõist Tragikomöödia, must komöödia tragöödia ja komöödia piirimaile jäävad teosed Draama tõsise konfliktiga näidend, kus traagiline ja koomiline vahetuvad Määratlused draama sees: Karakterdraama keskmes on tegelaste kujutamine
niidist ämblikuvõrke; toolipõhjadele pannakse knopkasid või nõelu; aknalaual istujate kuklale fokuseeritakse õuest suurendusklaase; magavate kaaslaste kõrva ääres valatakse vett solinal klaasist klaasi, süüdatakse nende varvaste vahele pistetud paberirirbasid, nende nägudele asetatakse saapaid, mis piisavalt pika paela teist otsa pidi on seotud ümber magaja suure varba. Jne. Mitte ainult praktilistel, vaid ka sõnalistel naljadel on enamasti objekt. Nali on sihitud kellegi pihta, toimub kellegi arvel. Nali on tõesti kriitika, paljastus, pilge, hukkamõistu ja üleoleku väljendus. Tihti ja õigusega on rõhutatud sedagi, et naer on kollektiivne, püüab olla adresseeritud mingile ühest inimesest suuremalt auditooriumile. Sotsiaal- ja kultuuripsühholoogiast on rida nn. rühma identiteediga seotud stereotüüpe. Rühm moodustub ja identifitseerib end mitte lihtsalt niisama, vaid
annaabi.ee 
