voldistumine Raske vorm, raske ravida CHORIOPTES, PSOTOPTER PSOROPTES imilest- pea, kael, keha CHORIOPTES kõõmalest jalgadel Naha pinnal ? RAVI: Neostomosaan väivid 2mm pikad Toituvad karvadest, talvise levikuga NAKKUSTEED Sekundaarne nakkusallikas parasiitidest ja munadest nakatunud väliskeskkond, sööt, joogivesi, bioloogilised siirutajad (vahe-, lisa- või lõpp-peremehed) NAKKUSTEED: ektoparasiidid, kes otsivad peremehi (maokiin, sääsed, kihulased, parmud, puuk) Ektoparasiidid, kes on väheliikuvad, levivad kokkupuutekontakti korral (sügelislestad, väivid) Suukaudne KAHJUSTAV TOIME ORGANISMILE
Ohustatud isikud: Vältimine: · meditsiinipersonal · kaitsekindad, -maskid, prillid · päästeteenistujad · vaktsineerimine on võimalik · sõjaväelased C-hepatiidi viirus levib peamiselt nakatunud vere kaudu. Viiruse ülekandeks piisab isegi ühest veretilgast. Viirus võib isegi kuivanud veres kauem püsida kui paljud teised viirused, isegi kuni kolm kuud. Tüüpilised nakkusteed: · kõrvade või kehaosade augustamine · tätoveerimine · ühiste süstlanõelte kasutamine veenisiseste narkootikumide tarbimisel ja kõrte jagamine kokaiini tarvitamisel · vere- ja verekomponentide ülekanded. Eestis kontrollitakse doonoriverd alles alates 1994. aastast · saastunud või ebapiisavalt steriliseeritud instrumentide ja nõelte kasutamine meditsiiniliste ja stomatoloogiliste protseduuride juures Ohustatud isikud: · meditsiinipersonal
Kroonilised parasitoosid algavad tavaliselt primaarselt, harvemini sekundaarselt (pärast ägeda haigusjärgu möödumist). Vt. ka kliinilised parasitoosid. laktogeenne nakkustee (ld. lac -- piim, kr. genos -- sünd, pärinemine) -- piimakaudne nakkus. Haigusetekitajad kogunevad lakteeriva emaslooma udarasse ja erituvad piimaga (eriti ternespiimaga). Noorloomad nakatuvad sel viisil helmindivastsetega (näit. strongüloidestega) või ainuraksetega (näit. toksoplasmadega). Vt. ka nakkusteed, peroraalne nakkustee. larvaalsed parasiidid (ld. larva -- vastne; parasiit) -- vastselised (vastsejärgus olevad) nugilised. Vastselisi parasiite leidub sagedamini vahe-, lisa- või reservuaarperemeeste organismis ning väliskeskkonnas. Osa parasiite muneb ka pärisperemehe organismis vastseid sisaldavaid mune (ovovivipaarsed parasiidid) või sünnitab vastseid (vivipaarsed parasiidid). Vt. ka parasiitide liigitelu. latentsed parasitoosid (ld
Kukkedel võib munanditest leida nooduleid. Diagnoosimine: tõese diagnoosi annab rooja/lindude/korjuste bakterioloogiline uurimine. Tõrje: efektiivset vaktsiini ei ole. Rabi tulemuslikkus sõltub isoleeritud tüve ravim-tundlikkusest. Munade spreimine neomütsiiniga on aidanud pulloroosi ennetada. Määrang: haiguse läbipõdenud linnud jäävad kandjateks. Täiskasvanud on suhteliselt vastupidavad. 39. Parasitism ja parasiidid, nende tõvestavus ja nakkusteed Parasitism - looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. 1.valendikus seedekulglas, hingamis-ja suguelundite valendikus. 2
Võib esineda tsüste pankreases. Kukkedel võib munanditest leida nooduleid. Diagnoosimine: tõese diagnoosi annab rooja/lindude/korjuste bakterioloogiline uurimine. Tõrje: efektiivset vaktsiini ei ole. Rabi tulemuslikkus sõltub isoleeritud tüve ravim-tundlikkusest. Munade spreimine neomütsiiniga on aidanud pulloroosi ennetada. Määrang: haiguse läbipõdenud linnud jäävad kandjateks. Täiskasvanud on suhteliselt vastupidavad. 41. Parasitism ja parasiidid, nende tõvestavus ja nakkusteed Parasitism - looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. 1.valendikus – seedekulglas, hingamis-ja suguelundite valendikus. 2.õõne asukad – kõhuõõnes, rinnaõõnes 3
nakkus peiteaeg püsiv steriliseerimine varjatud virulentsus Teadmiste kontrolli küsimused 1. Kirjeldage saastumise ja nakatumise vastaseid ettevaatusabinõusid kiirabiteenistuses. 2. Nimetage haigustekitajate tüüpe. 3. Kirjeldage immuunsüsteemi toimimise aluseid. 4. Nimetage järgmiste haiguste nakkusteed, sümptomid ja kulg: AIDS, hepatiit, tuberkuloos, siberi katk (antraks), kopsupõletik, 5. Nimetage nakkushaigete transpordi nakkusprofülaktika meetmed. 6. Kirjeldage üksikasjalikult organisatoorseid ja esmaseid meetmeid kiirabi väljakutsel kiirabitöötajal tekkinud nahkaläbivate vigastuste korral. 449 32. Kannatanu päästmise põhiprintsiibid Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik: teab kiirabis kasutatavat kaitsevarustust,
annaabi.ee 
