äärelinna. Viimastel aastatel, mil kunstniku eest hoolitses ta naine, pühendas Maurice oma aja enamasti maalimisele ja palvetamisele. Maurice Utrillo suri 72. aastaselt 1955. aastal Daxis, Püreneedes. LISA1 Henri Rousseau „Karnevaliõhtu“ Ivan Generalic „Lehmad Eiffeli torni all“ Niko Pirosmanašvili „Viis vürsti pummeldamas“ Kasutatud materjal: http://www.kondas.ee/sisu.php? Kast=tk.php&Tekst=naivismist.html&Ssm=sm.php&Gal=gk.php&Gsisu=plt.php&mai n=1&sm=2 http://209.85.229.132/search? q=cache:5UmjKisrzbAJ:www.scribd.com/doc/13892091/Naivism-ja- surrealism+naivism&cd=8&hl=et&ct=clnk&gl=ee http://209.85.229.132/search? q=cache:MTR9MzgzVv8J:www.scribd.com/doc/13892003/Naivism-surrealism+A. +Bauchant&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee&lr=lang_et http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/u/utrillo/tekst.htm
Naivism Kunstivooluna tekkis naivism 19. sajandi lõpus. Naivistid on nn pühapäevamaalijad, kes teenivad elatist muu tööga. Naivistid loovad oma kunsti üksinduses ja teistest sõltumata, kuid mõnes paigas on tekkinud ka naivistide koolkonnad. 1993. aastal toimus Pariisis esimene suur naivistliku kunsti näitus. UUS SLAID Naivistid ei osanud kasutada tsentraalperspektiivi, arvestada anatoomiaga ega tundnud valguse ja õhu kujutamise võtteid. Nende pildid olid värvilised, lihtsad ning sarnanesid lastekunstile. Tähtsamaks naivismi tunnuseks võib pidada täpse järgnevuse ja traditsiooni puudumist ning selle kunsti pidevat isetekkimist. UUS SLAID Üks maailma kuulsamaid naiviste on Henri Rousseau. Ta tööde naiivne ja primitiivne stiil on hetkega ära tuntav. Tema töödes on objektide ruumikujutus ja objektide suurusvahekorrad ebaloomulikud ning inimeste ja loomade anatoomia kujutamine vigane. Kuid siiski on kõik detailid täpsel...
Nerva pildid mõjuvad valdavalt kahemõõtmelistena ja neil esineb mitmesuguseid fantaasialoomi. Nerva enda sõnul on tema loomingu eesmärk positiivse meeleolu tekitamine, samas leidub piltides ka teravust ja ühiskonnakriitikat. Piltide pealkirjade valikule paneb kunstnik suurt rõhku. Nerva end ise naivistiks ei pea. Nerva, "Madal kuu". Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Naivism http://www.kondas.ee/sisu.php? Kast=tk.php&Tekst=naivismist.html&Ssm=sm.php&Gal=gk.php&Gsisu=plt.php&main= 1&sm=2 http://et.wikipedia.org/wiki/Navitrolla http://et.wikipedia.org/wiki/Nerva_(kunstnik) http://et.wikipedia.org/wiki/Rousseau
Guillaume Apollinaire nägid naivismis suurepärast liitlast kunsti piiride avardamisel. Nad vaimustusid Henri Rousseau töödest ja ka Aafrika ning Lõuna-Ameerika rahvaste jumalkujudest, kuna tol ajal olid seal moes primitiivkunsti ilmingud. Tegelikult on naivism ainus "-ism" (nagu kubism, realism, sürrealism), mis on maailmas kogu aeg olemas olnud. Seda näeme siis, kui vaatame erinevate rahvaste kunsti. Rahvakunsti on vaja siiski naivismist eristada. Rahvakunsti mõjutavad alati oma rahva traditsioonid ja sellel on püsivad reeglid, naiivne kunst on aga sõltumatu igasugustest traditsioonidest. Naiivset kunsti on peetud lähtuvaks vaid kunstniku kordumatust isikust ning just sellega seletatakse naivistliku kunsti värskust ja ainulaadsust. Etniline kunst on valdavalt anonüümne, sajandite vältel kujunenud, kuid naivism on isikuline ja tekkinud teistsuguses taustsüsteemis. Naivistlik kunst võib olla
kohaliku graafiku Viive Kuksi juures kolm aastat joonistamist ja maalimist. 1993. aastal alustas Navitrolla tegevust professionaalse kunstnikuna ning sai kiiresti populaarseks oma naivistliku joonistamisstiili tõttu. Ta on viljelenud maali, graafikat ja tegevuskunsti. Navitrolla näituseid on toimunud hulgaliselt nii Eestis kui ka välismaal. Praegu asub Navitrolla galerii Tallinna vanalinnas, kus võib näha nii tema uuemat kui ka vanemat loomingut. Navitrolla kunst on omapärane segu naivismist ja sürrealismist. Ta kujutab hästi minevikku, tänapäeva ja üldist globaliseerumist. Navitrollal on palju loodusmaale, mis on väga põnevad ning mitte proportsioonis (ei vasta reaalsusele). Need on peenete detailidega motiivid kas pilvedest või puudest, mägedest või veekogudest. Mulle tohutult meeldib Navitrolla maalide värvivalik. Ta kasutab erksaid ja puhtaid toone, mis muudab pildid alati säravaks ja elurõõmsaks. Ma tõeliselt kiidan ka tema loomi
Tartu 2009 Sissejuhatus Amedeo Clemente Modigliani on üks 20. sajandi alguse kunstnikke, kes on tuntuks saanud peamiselt oma aktide ja portreede poolest. Mõne konkreetse kusntivoolu või stiili hulka on teda raske paigutada. Mitte seetõttu, et tal puuduks kindel stiil, mis on tal olemas ning äärmiselt isikupärane, vaid seetõttu, et keegi ei maalinud temaga sarnaselt. Siiski võib mainida, et tema teosed on mõjutatud naivismist ning kubismieelsest Picasso loomingust, märgata on ka neegriplastika mõjusid. Tema teosed on primitivistlikult nukrad ja õrnad ning nendes on midagi sellist, mis köidab pilku ning on väga meeldejääv. Modigliani oli ehtne sajandialguse kunstniku prototüüp, kes elas Montmartre'il ja Montparnasse'il, mürgitas ennast alkoholi ja narkootikumidega ja piinles armastuse ja rahahäda käes. Ta kehastas endas tõelist boheemlast ning teda on isegi kutsutud viimaseks
Esimene rahvusvahelise tuntuse saavutanud romaan ,,Nali" (1967) tõi Kunderale pahandusi võimudega ning varsti pandi tema teosed neid ilmnevate ,,individualistlike tendentside" pärast Tsehhoslovakkias keelu alla. 1975. aastal oli Kundera sunnitud kodumaalt lahkuma. Ta asus elama Prantsusmaale. Milan Kundera imlselt tuntuim raamat on romaan ,,Olemise talumatu kergus" (1984). See räägib armastusest ja kodumaatusest, aga ka Vene okupatsioonist, Lääne naivismist, ühtumaise kultuuri allakäigust. Näiliselt juhuslikest kildudest on siin loodud väga täpne ajastupilt. Romaan ,,Teadmatus" (2000) käsitleb tunnetega seotud valusat teemat inimese soovimatust teada ja aru saada. Kodumaale jäänud ei taha teada paguluses elanute kogemustest ja vastupidi ning vääritimõistmised on paratamatud. Tegevuse keskpunkti asetab autor taas tsehhi pagulased, kes naasnevad pärast pikka eemlaolekut kodumaale. Elu eksiilis
Täidetuna isiklikust ettekujutusest, julgeb naivist pöörduda kõige keerulisemate teemade poole. Luues pingevälja oma tehniliste puudujääkide ja sisemise kujut-luse õigsuse vahel, ideelise lihtsuse ja visuaalse arusaama vahel, saavu-tab ta sellise kunstilise ühtsuse, mis eristab teda teistest kunstnikest. Objekti muutmine ja deformatsioon ei ole tema püüdluste eesmärk, vaid sisemise tõe peegeldus (Naivismist 1975, 3940). Arvatakse, et mõiste "naivism" pole küllalt tabav või mõiste kasutamine tuleks koguni ära keelata (Saar 2003). Tõepoolest, osa kunsti-voolu esindajaid, kes peavad antud kategooriat millekski alaväärseks, pelgavad selle sildi alla sattumist. Õige termini otsimisega on tegeldud praktiliselt kunstivoolu tekkimisest peale. POPKUNST Popkunsti on õigusega peetud kõige ameerikalikumaks osaks II maailmasõja järgses avangardismis. Siiski tärkas popkunst