Näiteülesanne läätse valemi ja joonsuurenduse valemi rakendamise kohta (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

12

doc

Katendi tugevusarvutus

  320 MPa 4  6  10  20  25  25 90 EII=32MPa F=13 E1 320   10 (nomogrommi kõverjoone jaoks) E II 32  h1 90   2,43 (nomogrammi horisontaaltelje jaoks) d 37  Kasutades nomogrammi L4.3, leian T1/p ning arvutan T1. T2 arvutan valemi järgi: T1 T1  p   0,6  0,011  0,0066 MPa p T2  10 5   h1  (5  0,3  F 0 )  10 5  90  (5  0,3  13)  0,00099 MPa  T0 -pinnasele lubatavad nihkepinged: k2=1,82-0,345*log(Q)=1,82-0,345*log(1200)=0,76 k1=0,6 k3=3,0 (tolmne liiv pinnaste puhul) C 0,010

Teedeehitus

18

docx

TTK Füüsika 1 kodutöö

FÜÜSIKA 1 Kodutöö Õppeaines: Füüsika Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 11/21 Õppejõud: P. Otsnik Tallinn 2015 1 ÜLESANNE NR 1 Vabalt langev keha jõudis maapinnale langemise alguspunktist 10 s jooksul. Kui kõrgel oli keha maapinnast, kui langemise algusest oli möödunud 5 sekundit? m t1 = 5 s t2 = 10 s g = 9,807 s2 v0 = 0 x0 = 0 2 gt h1= , 2 gt2 h2=x 0 + v 0 t + , 2 10² h1=9,807× =490,35 m 2 9,807 ×5 s ² h2=490,35 m− =367,76 m 2 Vastus: Peale 5 sekundit oli keha 367,76 m kõrgusel

Masinatehnika

1

docx

Füüsika KT

LÄÄTSED KUJUTISED ei teki kunagi kui on täpselt fookuses Näiline ­ samapidi, nõgusläätsega, kui kujutis on fookuse ja läätse vahel. Tõeline ­ ümberpööratud, kumerläätsega, kui kujutis on läätsest kaugemal kui 1 fookus. KUMERLÄÄTS ­ () (I <----> Koondab valgust +prillid NÕGUSLÄÄTS ­ )( >----< Hajutab valgust ­prillid ISELOOMUSTAVAD ­ fookuskaugus f/m. Optiline tugevus D = 1/f. Kui fookuskaugus on suur on optiline tugevus nõrk, kui fookuskaugus on väike on optiline tugevus tugev. Mida tugevam seda rohkem murrab läätsest valgust. Kuivõrd koondab või hajutab valgust. Mida

Füüsika

15

doc

Õhukese läätse fookuskaugus

TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOL Optomeetria õppetool Üliõpilane: Kristiina Vahi Teostatud: Õpperühm: OP1 B Kaitstud: Töö nr. 3 TO ÕHUKESE LÄÄTSE FOOKUSKAUGUS Töö eesmärk: Õhukese koondava ja Töövahendid: Optiline pink valgusallika (heledasti hajutava läätse fookuskauguse määramine. valgustatud pilu), ekraani ning läätsehoidjatega, õhukesed kumer- ja nõgusläätsed, pikksilm.  TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Läätseks nimetatakse läbipaistvast ainest (tavaliselt klaasist) keha, mida piiravad kaks sfäärilist või mõnda muud pinda. Kui läätse mõlemad piirpinnad on sfäärilised (üks võib ka tasapind

Optika

18

docx

Füüsika I praktikum nr14: POISEUILLE’ MEETOD

POISEUILLE’ MEETOD Töö eesmärk: Töövahendid: Vee sisehõõrdeteguri määramine Katseseade, mensuur või kaalud, mõõtejoonlaud, Poiseuille’ meetodil. termomeeter, anum. Skeem 1. Töö teoreetilised alused  Vedeliku laminaarsel voolamisel on vedeliku kahe teineteisega paralleelse kihi vaheline sisehõõrdejõud arvutatav Newtoni sisehõõrdejõu valemi järgi: dv F  S dx , (1) kus η on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), S - vaadeldavate kihtide pindala, dv dx - kiiruse gradient, so vedeliku voolukiiruse muutus pikkusühiku kohta, mis on võetud ristsuunas voolu suunaga ja pinnaga S . dv

Füüsika

8

docx

Poiseuille meetod Füüsika 1 Praktikum 14

Poiseuille´ meetod Töö eesmärk: Vedeliku Töövahendid: Katsesead, mensuur või sisehõõrdeteguri määramine kaalud, mõõtejoonlaud, termomeeter, Poiseuille´ meetodil. anum. Skeem: Joonis 1. Töö teoreetilised alused Vedeliku laminaarsel voolamisel on vedeliku kahe teineteisega paralleelse kihi vaheline sisehõõrdejõud arvutatav Newtoni sisehõõrdejõu valemi järgi: dv 1. F=ηS , dx kus η on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), S - vaadeldavate kihtide dv pindala, dx - kiiruse gradient, so vedeliku voolukiiruse muutus pikkusühiku kohta,

Füüsika praktikum

4

pdf

Füüsikaline maailmapilt lahendused IV

m h1 = vesi S m h1 = vesi ab m 400 Arvutame: h1 = = = 0,04m . vesi ab 1000 5 2 b) Kasutame osas a) saadud avaldist parve vajumissügavuse kohta. Massiks on nüüd n2 hobuse mass. nm h2 = 2 vesi ab vesi abh2 n2 = m vesi abh21000 5 2 0,15 Arvutame: n2 = = = 3,75 . Kuna hobuste arv saab olla täisarv, siis

Füüsikaline maailmapilt

3

rtf

Ruumiliste kujundite tutvustus (kuup, risttahukas, prisma, püramiid) (8.klass)MSword

Valemid: Ruumilised kujundid Kuup Kuubi serv on a. Näide Kuubi serva pikkus Kuubi ruumala V = a3 Kuubi täispindala on a = 2 cm. Et kuubi üks tahk on ruut ja kuubil on Näide St = 6 · a2 6 tahku, siis täispindala Olgu kuubi serva pikkus 2 cm, St = 6 · 22 =6 · 2 · 2 = siis kuubi ruumala on: =24 cm2 V = 23 = 2 · 2 · 2 = 8 cm3 Risttahukas Risttahuka servad on a, b, c. Risttahuka ruumala on Risttahuka täispindala on St = 2 · a · b + 2·a·c + 2·b·c V=a·b·c St = 2 ·

Matemaatika

Meedia

Kommentaarid (0)