aastal töötas Visnapuu ajakirjanikuna "Tallinna Teataja" toimetuses. 1935. aastani oli ta vabakutseline ajakirjanik, seejärel aga asus tööle riikliku propagandatalituse kultuuriosakonna nõunikuna Tallinnas. Ta oli ka "Uus Eesti" toimetuse liige ja ajakirja "Varamu" toimetaja. 1944. aastal emigreerus Visnapuu Eestist, jõudes 1949. aastal Ameerikasse. Esimene luulekogu oli "Amores" 1917. Oluline oli armastus ja tunded. Kasutab sümboolikat, eelistab ideaalset reaalsele. Kasutab palju naistenimesid: Ene, Maaria, Eokene, Malleke. 1919 ilmub luuletus "Ärge tapke inimest". 1920 "Talihari", "Hõbedased kuljused", "Käoorvik". "Kümme kirja Ingile"- luuletsükkel, mis räägib armastusest tema ja ta naise vahel. Võib pidada Eesti ilusaimaks armastusromaaniks värssides. Visnapuul oli kolm armastust: naine, kannatav inimene ja Jumalkõiksus. 1925 "Ränikivi" Iseloomustab skeptilisus, üksikisiku õnnetus ja vastandid: igavene-üürike, jumal- saatan, süda-liha, joobumus-kannatus, elu-surm.
omane rohkem teistele rahvastele ja Eestis leidub vaid mõni näide. Kohanimedest on tekkinud Endla, Endel ja Narve (Narva). Mitmel pool on tavaline, et kohanimed on muutunud perenimedeks (keskajal ja uusajal, võibolla seotult talupoegadele perekonnanime panemisega) ja perenimed hiljem eesnimedeks. Nii on tekkinud keldi algupäraga eesnimed Leslie ja Lincoln, samuti inglise Milton, Shirley ja Stanley. Ka on mõni vana eesnimi muutunud perenimeks, näiteks Paulus (Paal) ja Simon (Simm). Naistenimesid on muutunud eesnimede seas vähe. (Ibid) Seega on igal eesnimel oma kindel päritolu ja sellega seotult ka ajalugu. Vanad rahvuslikud nimed tähendavad ikka midagi, isegi kui see tähendus on aegade jooksul kaduma läinud. Seda peegeldavad tihti ka väljamõeldud nimed, mis on tekkinud millegagi seoses ja kannavad selle millegi vaimu. Huvitavalt jääb rahva seas püsima ainult kindel osa nimedest, kuna teised, mis
jagada kolme rühma: - Lihttüved - Liittüved Kirjapildi tõlgendamisega raskusi. Mitmeosalistes nimedes. Perioodil, kui toimus üleminek kristlikele isikunimedele. Muistsed nimed lisanimedena kasutusel: - Lisanimed - Kohanimed - Isanimed Nimede teemad: - Loodus (linnud) - Inimese omadused - Abstraktmõisted - Väga vähe ,,sõjakaid" nimesid Roomlaste puhul teame eelkõige meestenimesid. Moodustati naissoovorme suguvõsanimedest. Naistenimesid ei ole palju teada. Muistsete eestlastega sama mure: ürikutest naistenimesid ei leia. Esimest korda naisenimesid meetrikaraamatutes, mis on enamasti sügavalt kristlikud. Üleminek kristlikele nimedele toimus järkjärgult. Muistsed nimed kadusid linnakodanike nimedest, aga säilisid lisanimedena. Üleminek kristlikele nimedele toimus kaheosalise malli kaudu: kristlik nimi + muistne nimi: Mattias Ylmewalde. Patronüümne lisanimi. Hiljem omastavaline lisanimi, sh talunimed: Puido Hans
Karamzin). See on suur üleminekuaeg, mille piiriks on 1812. aasta sel aastal tungis Napoleon Vm-le. Esimese teatri rajasid Sumarokov, kellest sai esimene teatridirektor, ja F. Volkov, keda kutsuti esimeseks näitlejaks, mis tähendas lavastajat. Alguses oli teater Vm-l mitmezanriteater, kuid sellest sündis kaks erinevat teatrit muusikateater ja draamateater. Esimesed teatrid 6 kandsid naistenimesid Maria ja Aleksandra teater. 18. saj ja 19. saj esimesel poolel parteris toole ei olnud, inimesed seisid need olid kõige odavamad kohad (par ter - 'maa peal'). Denis Fonvizin 18. saj suurim Vene dramaturg. Lugeda ,,Äbarik"! Esimene vene ajaleht oli ,,Vedomosti", mis on kirjutatud vanas slaavi tähestikus. Esimene eraajakiri oli ,,Töökas mesilane". Vene teatri areng 18. sajandil
kultuurinõunikuna. Kutsuti vürstiks ja poeeside kuningaks. Visnapuu on mehelik, vahel järsk ja äärmuslik luuletajanatuur.Loomingus paistavad eelkõige silma armastusluuletused ja isikliku tundetooniga isamaalaulud. Tema luuletustes kõneleb lõhestunud inimene, kes heitleb hea ja kurjaga.("Kaks algust").Visnapuu armastusluule üks osa esitab jumaldavat armastajat,naiste harrast imetlejat. ("Maria")kasutab palju naistenimesid. Luuletaja kannatav ja trotslik pool väljendab aga põlgust naiste kui paheliste olendite vastu ("Noorile tütarlastele"). Luule taga on aimata luuletaja ebakindlust, ahastust , valu.Mitmes luuletustes võrdleb luuletaja inimest koeraga ( "Oo,nukker peni").Nukrus on Visnapuu noorusluulele omane. ("Loobumus")."Käoorvik"(1920,armastusluule kogudest väljapaistvaim, nn kirjad Ingile,tüskkel on ülesehitatud aastaringile, väljendab armastaja tundeid ja meeleolusid eri aastaaegade
annaabi.ee 
