Majandus Põllumajandus: tootlik ja mitmekesine Eelkõige: nisu, mais, oder, riis, kartul, viinamarjad, suhkrupeet, tubakas, oliiv Tööstus Metallurgia Masinatööstus Keemiatööstus Tekstiilitööstus Paberitööstus Haridussüsteem 13. astmeline TOIT Alkohoolsed joogid: konjak, sampanja, benediktiin, vein Juustud: Camembret'i, roqueforti, parmesani jt Magustoidud: cream brülee, suflee Versailles' loss Mood Coco Chanel Naistemoe muutmine poisilikumaks (püksid, korsetid kadusid) Christian Dior Tüdrukulik mood, kleidid
imagot. 1961–1970 töötas ta Nino Cerruti moemajas meesterõivaste projekteerijana, kus lõi Hitman kollektsiooni . See oli aeg, mil Giorgio Armani iseseisvus ning ta polnud enam ebakindel poisike. Seejärel hakkas ta vabakutseliseks, projekteerides meesterõivaid korraga isegi kümnele tootjale, sealjuures endiselt Cerrutile. 1972. aastal võttis Armani vastu nõuandja koha väikeses Firenze firmas Tendresse ja pani end esimest korda proovile naistemoe alal. Olles aru saanud, et töötades Cerrutiga olid tema võimalused loominguliseks kasvamiseks piiratud, asutas ta 1974 koos Sergio Galeottiga ettevõtte Giorgio Armani S.p.A. Kohe alguses pandi rollid paika, Sergio oli mänedzer, Giorgio tegeles ga loomingulisema poolega. Samas oli Giorgio ja Galeotti vahel palju sügavamad tunded kui seda on lihtsalt sõpradel. 1976.aastal esitlesid nad esimest naistekollektsiooni, kus oli esimene naiste pintsak. Revolutsiooni tegi ta
Napoleon tõkestas inglise tekstiilide maaletoomise ja ka teistest maadest kalliste kaupade näit. india musliini sissetoomise. Prantsusmaal hakati tootma zakaarkangaid, edenesid manufaktuurid, Lyoni siiditööstus omandas ülemaailmse kuulsuse. Aastail 1800-1811 suurenes tööstuslik tekstiilitoodang kolmekordseks. Lihtne rõivastus kadus moepildist, kasutati võimalikult rohkesti luksuslikke kangaid. Ühe aastaga sai prantsuse õukonnast uuesti naistemoe looja. Õukonnarõivastus pidi keisri korralduse kohaselt olema väga luksuslik, õuedaamidel keelati kanda ühte kleiti kaks korda. Naisterõivastust mõjutas ampiir eriti tugevasti. Materjalid ja värvused. Alguses kleidid tihedast siidist või õhukestest läbipaistvatest kangastest (musliinist), sel juhul võisid olla voodriga. Kaunistuseks kuld- ja hõbeniitidega tehtud tikandid. Hiljem siid ja samet. Rõivastus värvilisem. Soosituimad
ülimalt esinduslikud. Suuri õukonnapidusid valmistati kaua ette ja nad läksid maksma tohutuid summasid. Sajandi lõpul ilmusid esmakordselt kiiremad ja hoogsamad seltskonnatantsud. Seltskondliku elu keskpunkti tõusis koketne naiselik naine, kes valdas vestluskunsti, hindas vaimukust ja oskas nõuda tähelepanu. Naisel pidi olema ilus kehaehitus, graatsiline rüht ja kohevad juuksed. Sageli olid õukonnaelu keskpunktis kiirelt vahelduvad kuninglikud armukesed (favoriidid), nemad olid ka naistemoe suunajaks. Kõrgelt hinnatud oli kokakunst ja söömise mõnud. Isegi tavalise linnakodaniku majas pakutav lõuna oli sageli 6-7 käiguline. Alkohoolseid jooke jõid kõik, ka vaimulikud, seda peeti isegi hügieeniliseks. Pesemine oli põlatud. Keskajal oli väga populaarne olnud seltskonnaga vanniskäimine, kuid see lõppes äkki 16 sajandi lõpus, kuna levis nn. "prantsuse tõbi" (tripper). Saunad suleti, pesemist 2
Peakatte serv oli nüüd kolmnurkselt üles, et seda oleks hõlpsam kaenla all kanda. Salongides kantav kübar muutus aga nii pisikeseks, et seda oli lausa raske pähe panna. Louis XIV ajal töötati välja õukondlik etikett. Seltskondliku elu keskpunkti tõusis koketne naiselik naine, kes valdas vestluskunsti, hindas vaimukust ja oskas nõuda tähelepanu. Naisel pidi olema ilus kehaehitus, graatsiline rüht ja kohevad juuksed. Naistemoe suunajaks olid nn kuninga favoriidid. Soengukunstnik kui elukutse kerkis esile Louis XV ajal, tänu tema armukesele Madame de Pompadourile. Parukameistrid olid hinnatud, juuksurid mitte. Tekkisid nn stiilipeod. Juuksed seoti ümber raami, mis oli täidetud vatti, riide või põhuga ja tsementeeritud vastava pastaga, soengud ujutasid laevu, linnupuure jms koos kõige elavaga. Soengud võisid kõrguda kuni 1,5 m kõrguseks. Eest kammiti soeng sildeks ja selle äärjoon oli näost pisut laiem.
üha rohkem levima. Oma välimusele hakati rohkem tähelepanu pöörama. Kuna ei tahetud naabrist halvem olla, siis hakati ka korralikuma naabri puhul ka ennast rohkem korda sättima ja kasima. Toidumajandus. Toidukaupa hakati üha rohkem ostma just poest. Vähenes suurte talviste toiduvarude varumine. Neid sai nüüd lihtsamalt hankima. Suuremates kogustes liha ja kala enam ei säilitatud. Toidusedel muutus mitmekesisemaks söödi rohkem värskemaid asju; kurk, salat jne. Mood. Naistemoe ideaaliks oli 20-datel linnalik, euroopalik iluideaal: lühikesed juuksed, sportlik ja sihvakas välimus, veidi poisilik välimus. 30-datel muutus ideaal vähem poisilikumaks ja rohkem naiselikemaks. Riietus rõhutas kirsast taljet ja laiemaid õlgu, ,,nn herilasepiha naised". Igapäevane riietus linnas alla põlve rätsepakostüüm, pealtnööritavad kingad, porisema ilmaga pandi kalossid peale. Kalossid muutusid isegi moeröögatuseks, mida kanti ka ilma kingadeta.
annaabi.ee 
