Elustades möödunud ajastut, muutes tõelised ajaloolised faktid haaravateks pitoreskseteks kirjeldusteks, ei püüdnudki autor seejuures anda tõepärast pilti XVII sajandi suurtest ajaloolistest sündmustest. seiklusromaaniks -seiklusromaan, sest see on väga seikluslik, põneva sündmustikuga teos. Kangelased võitlevad pidevalt oma au ja kuulsuse eest. armastusromaaniks -romaanis on väga palju armastust. 2. Teose kolm põhilist naistegelast olid Kuninganna Anna kellele avaldas armastust Buckinghami Hertsog Mileedi Constance 3. Milles seisnes iga naistegelase roll? Kuidas nad teiste tegelastega seotud olid? Kirjuta ühest pikemalt! Mileedi Mileedi ehk Charlotte Backson oli krahvinna de La Fere, leedi Winter’i ja Scheffieldi paruness. Oli nunn ja põgenes ning ta õlale oli tätoveeritud häbimärk – liiliaõis. Abiellus Lord Winter’iga, sai tema pärijaks, otsustas ta lõpuks ära mürgitada.
taga peituvad praeguselgi sõjatandril nurjatud, hirmunud poisikesed, kes paljudel teistel hetkedel on kas lihtsalt surnud või siis sõjast laastatud, katkised inimesed, kes kogevad aeg-ajalt argipäeva õnne. Ja sedasi vapruse maskideta pälvivad nad meie kaastunde. Eks ta ole. Naljaka ja murettekitavana mõjub selle raamatu juures üks kentsakas tõsiasi: nimelt ei leidu selles ühtegi naistegelast, kel oleks muud funktsiooni kui innustada mehi neile tittesid tegema, või kelle IQ ületaks 110 punkti. Nad on tundelised, pealiskaudsed, isukad ja veetlevad olevused, kes peavad meelsasti sõjaveterane kangelasteks ja on valmis neile anduma, tänulikud, et mõni selline neid peaks tahtma. Tundsin lugedes kõhedust, et ainsad päriselt reaalsust tajuvad tegelased, kellega end samastada, olid selles raamatus (peale autori enda) vaid rohelised mehikesed Tralfamadore'i planeedilt.
Sellistes juttudes on selgesti äratuntav ka mõni tänapäeva naine. Ehk on muutunud vaid see, et kui 20ndatel-30ndatel ei peetud taolistest naistest eriti lugu, siis nüüd leidub selliseid tegelasi rohkem ning sellele ei pöörata enam erilist tähelepanu. Kui palju on noori naisi, kes mehi oma lõbuks hullutavad ning seda millekski ei pea, kuna noorus ongi nautimiseks ja küll jätkub aega elu tõsisemalt võtma hakata. Ka novellis "Teise eest" võib lugeda naistegelast omamoodi võitjaks, kuigi jutt on traagilise lõpuga. Lesknaine Leili saab abi võhivõõralt mehelt, kes selle eest lõpuks oma eluga peab maksma. Leili aga pääseb aga tüssamisest ja veelgi vaesemaks tegemisest. Selle loo idee seisneb küll tegelikult selles, et ükski heategu ei jää karistuseta. Ideaalses elus saaks vana ihnuskoi ja röövel Jakob Mesilane oma õiglase palga, kuid ometi on Peep Lõo see, kes oma eluga maksab ja pealegi tembeldatakse ta veel
tema varaga talu võlgadest päästa, ja hülgab senise austaja Luige Siimu. Hans aga armub vaesesse, kuid see-eest sümpaatsesse Suli Miinasse. Tema akna alla istutab ta jaaniööl ka kosjakase. Näitemängu lõpuks lahenevad vahekorrad nii, et Hans kosib Miina ja Siim ei taha enam Maretit oma tulevaseks. Ka tema arvamus Hansust muutub (joonis 7). Joonis 7. ,, Kosjakased'' ,,Vanemuises''. Autor: K. Lotamõis. (Aaver, Laanekask, Olesk 1994: 291) Näidendis on kaks täiesti vastanduvat naistegelast aus saunaneiu Suli Miina ja õel suurtalu peretütar Nääri Maret. Ainuke, mis neid kahte ühendab, on mees. Isegi tüdrukute huvi tema vastu on erinev: üks armastas, teine ihaldas (raha). 15 Maret oli Koidula poolt kujutatud üdini negatiivsete joontega tegelasena: tige, edev, varaahne, enesekiitleja, truudusetu, korratu, laisk ja pahatahtlik. Ta arvas, et kõik peavad tema tahtmist
värske ja elujõulise jumega. Dickens pööras tähelepanu oma novellides ,kuidas halb keskond võib muuta inimese loomust, tuues näiteks sarnaste iselomujoontega teisikute arenemise protsessi erinevates keskkondades ja selle tagajärgi.Näidates ühesukuste tegelaskujude muutumist ühiskonna mõju läbi. Dickens vastandab ka teisi tegalasi. Nad on antipoodid. Selline võte aitab talle tuua sisse ja rõhutada teisi teemasid. Näiteks, kaks kõige peamist naistegelast toimivad tekstis vastandatud teisikutena. Lucy on armastav ja toetav, samas Madame Defrage on vihatäis ja verejanuline. Neid vastandatakse ka välimuselt; Lucie on kuldsete juustega ja siniste silmadega, Madame Defarge aga tumedate juustega ja mustade silmadega. Dickens kasutab seda vastasseisu, et teha otsuseid ja temaatilisi väiteid. Kui Lucy toetab oma isa vaimuliku muutmist ja uuendamist, kiidab ta isa vaimulikku ülestõusmist heaks. Madame Defrage oma
D polnud selle ideega nõus. Raskolnikov piinleb sellepärast, et ta ei ole suur, mitte sellepärast, et ta on tapnud inimese. Teine asi on see, mis toimub Raskolnikovi alateadvuses. Esimene unenägu on hobusest ta näeb ennast lapsena ja näeb, kuidas hakatakse peksma kõhna hobust. Sonja Marmeladova kirjanduslik eelkäija on jutustuses ,,Märkmeid põranda alt" jutustus kahes osas. Teine osa on üles ehitatud süzeele. Seal on D kirjeldanud naistegelast Lizat, kes osutub Sonja kirjanduslikuks prototüübiks. D on esimest korda suures plaanis kujutanud prostituuti. Ta on tegelane, kes toob enda teiste ees ohvriks. Raskolnikov püüab Sonjat ümber kasvatada. Seda üritati vene ühiskonnas palju teha, aga need katsed kukkusid läbi, kuna haritusevahe prostituudi ja haritud mehe vahel saab saatuslikuks. Sonja meenutab Raskolnikovi, kuna temagi on patune inimene. temast sai patustaja, kuna perekond, kus ta elab, on suur
Lugu, kus noormees satub tserkesside kätte vangi, temasse armub noor neiu, kes aitab ta põgenema. Ta lõpetab elu enesetapuga kuna tagasipöördumine oli võimatu. 2. "Vennad röövlid"- hea psühholoogiline analüüs. Lugu 2-st vennast, kes ühte aheldatud ja lugu nende tunnetest ja mõtetest põgenemisel. 3. "Bahtsisarai purskkaev"-Khaan Girei toob Poola sõjakäigult kaasa kauni Maria ja armub. Aga see ei mahu hinge Girei lemmiknaisele ning armukadetusest tapab Maria. 2 naistegelast vastandatud. 4. "Mustlased"- peateg. Aleko otsustab loobuda tsivilisatsioonist ja ühineb mustlastega, armub, abiellub mustlasega Zemfira. Aga armastus ei püsi, kui Z armub õige pea noorde mustlasesse ja armukadedushoos tapab A Zemfira. Mustlased ajavad ta nüüd endi seast ära, sest A ei tunnista vabadust inimsuhetes. Paar olulisemat luuletust sellest perioodist: "Ju päeva viimne valgus suri", "Talisman", "Merele", "Kinzall".
annaabi.ee 
