Tallinnas toimus septembris abordivastane ning traditsioonilist perekonda tunnustav meeleavaldus, kus osalesid ka Mart ja Martin Helme. Ühiskonnavaheline konflikt tugevnes aga pärast riigikogu ‘’katuserahade’’ jagamist MTÜ-le Elu Marss. Abordi teema on üleval juba ka eelmisest aastast, kui Mart Helme ETV eetris süüdistas naistearste abortide sooritamisel Hippokratese vande rikkumises. See põhjustas suure pahameelelaine Eesti ühiskonnas ja ka Eesti Naistearstide Liidu poolt. Probleemi saaks lahendada kompromissiga liberaalide ja konservatiivide arvamuste vahel – vähendada abordi maksumuses riigi osatasu, kuid mitte täielikult lõpetada abortide riiklikku rahastamist. Hetkel on Eesti kõige teravamad konfliktid perekonna mõiste üle. Eesti ühiskonna teravaid probleeme on võimalik lahendada luues inimestevahelisi kompromisse ning teha otsuseid, mis on kõigile ühiskonna liikmetele kasulikud. Kaasata palju erinevaid osapooli
Hinnang Valitsuse programmile ja selle täitmisele Peresõbralik riik Antud teemablokis olid enamus eesmärgid vajalikud ja mõistlikud, kuid oli ka neid,mis ei tundunud reaalsed. Alustuseks siis kodusünnituse seadustamine. Isegi kui pole vastunäidustusi, haiglas oleks ikkagi kindlam, sünnitust ei saa ette prognoosida kui lihtsasti kujunevaks. Sellest on kirjutatud ka palju ,et Naistearstide Liit ei olnud sellega nõus, kuna on olnud nii ema kui lapse suremusi koduses sünnituses. Arstidele oleks see kindlasti lisavastuse võtmine usun,et ei olda sellega nõus. Huvihariduse edendamise kohapealt olen täiesti nõus, et võiks olla toetus, kuna huviringid on kallid ja kui mitmesse oma last kaasata on väljaminek suhteliselt suur. Mõnigi lapsevanem ei ole suuteline oma last selles toetama. Pere ja tööelu ühitamise võimalused on eestis ilmselgelt läbi mõtlemata
Kui ühe jaoks on olulisim respekteerida looduslikku ühendust raseda ja tema üsas kasvava lapse vahel, siis teise jaoks kaalub selle sideme lõhkumise üle last sooviva naise tahe ja vajadus emaks saada. Tihtipeale väidetakse, et õigus on eetiline miinimum, et õigusesse tuleb eetikast üle võtta ainult kõige olulisem osa, mis ühiskonnas õiguslikku kaitset vajab. Seega tuleb leida just Eestile sobiv kompromiss 6. Asendusemadusest Eestis Eesti Naistearstide Selts soovib asendusemaduse legaliseerida, teemat on ühiselt arutatud sotsiaalministeeriumiga. Vähemalt paar naist aastas soovib ministeeriumilt luba muretseda laps asendusema abil, ent kuna asendusemadus on Eestis keelatud, on teadaolevalt käidud abi otsimas ka näiteks Venemaalt. Sotsiaalminister Pevkur kinnitas 2009 augustis kirjas õiguskantslerile, et absoluutne surrogaatemaduse keeld ei pruugi olla põhjendatud ning peab vajalikus asendusemade kontseptsiooni väljatöötamist.
6 Medikamentoosne abort Antiprogesterooni abort Medikamentoosset aborti eristab teistest abordi tegemise meetoditest see, et sündimata lapse surm kutsutakse esile mitte kirurgilise sekkumise, vaid medikamentide manustamise teel. Samuti on reeglina erisuseks, et tegu on ainukese abordimeetodiga, mille läbiviimise käigus on ema beebi aborteerimise ajal teadvusel. Vastavalt Eesti Naistearstide Seltsi ravijuhisele võib medikamentoosse meetodiga rasedust katkestada, kui see ei ole kestnud kauem kui 63 päeva (9 nädalat), arvestatuna viimase menstruatsiooni alguskuupäevast. Prostaglandiini abort Seda meetodit kasutatakse hilise teise trimestri ja kolmanda trimestri abortide tegemiseks. Ca 8 ml prostaglandiini hormooni süstitakse emakalihasesse, mis hakkab selle tulemusel tegema väga jõulisi
raseduse olemasolus ei saanud veel kindel olla(2). 4.1.7.Medikamentoosne abort Medikamentoosset aborti eristab teistest abordi tegemise meetoditest see, et sündimata lapse surm kutsutakse esile mitte kirurgilise sekkumise, vaid medikamentide manustamise teel. Samuti on reeglina erisuseks, et tegu on ainukese abordimeetodiga, mille läbiviimise käigus on ema beebi aborteerimise ajal teadvusel. Vastavalt Eesti Naistearstide Seltsi ravijuhisele võib medikamentoosse meetodiga rasedust katkestada, kui see ei ole kestnud kauem kui 63 päeva (9 nädalat), arvestatuna viimase menstruatsiooni alguskuupäevast(2). Eestis kasutatakse medikamentoosseks raseduse katkestamiseks mifepristooni ja misoprostooli kombinatsiooni. Nimetatud medikamendid (mida nimetatakse mõnikord ekslikult ravimiteks, justkui oleks rasedus haigus) põhjustavad esmalt sündimata inimese
naistearst, kuid normaalselt kulgevat rasedust võib edaspidi jälgida nii ämmaemand, perearst kui ka günekoloog. Kui raseduse vältel ilmneb kõrvalekaldeid või rasedal on tervisprobleeme, suunatakse rase günekoloogi konsultatsioonile. Kõrge riski rasedatega tegeleb tavaliselt günekoloog ning sellised rasedad peaksid ka sünnitama kõrgema etapi raviasutustes. Raseduse jälgimise korra sätestab Eesti Vabariigis "Raseduse jälgimise juhend", mis on välja töötatud Eesti Naistearstide Seltsi poolt ning on kättesaadav ENS koduleheküljel: www.ens.ee. 1. Raseduse tuvastamine (perearst, naistearst) Vajalik on teada viimase menstruatsiooni esimest päeva, selle põhjal arvutatakse oletatav raseduse suurus. Kui viimase menstruatsiooni aeg on ebaselge, kasutatakse abimeetodina raseduse suuruse täpsustamisel ultraheliuuringut. Tehakse raseda vaginaalne läbivaatus, hinnatakse rasedusele omaseid muutusi tupes, emakakaelas ja
annaabi.ee 
