3. Eestlaste parim tulemus murdmaasuusatamises Otepää maailmakarika etapil? Kes see suusataja oli? 4. Millises sõidustiilis peeti Otepää maailma karikaetapp ja millises sõidustiilis 41. Tartu maraton? 5. Meeste võitja Otepää maailmakarika etapil? Riik? Naiste võitja maailmakarika etapil Otepääl? Riik 6. Tartu maratoni võitnud meessuusataja oli...? 7. Tartu maratoni võitnud naissuusataja oli...? 8. Parim eestlane , meessuusataja Tartu maratonil oli...? 9. Kes juhib meestest suusatamise maailmakarikasarja? 10. Kes juhib hetkel naissuusatajate hulgas maailmakarika sarja? Allikad vastuste ja info saamiseks: internet, ajakirjandus, kirjanduslikud teabematerjalid (õpikud- ja erialakirjandus) Küsida raamatukogust.Näiteks: "Sport igaühele" Tallinn, "Eesti Raamat" 1983, ajalehed, ajakirjad.
Kümnekordne Eesti meister Aleksander Mitt osales nii Sankt Moritzi kui ka Garmisch- Partenkircheni taliolümpiamängudel. Murdmaasuusatamine. Koht:30,Nimi:Vello Kaaristo,Riik:Eesti,Võistlusala:18km,Tulemus:1:25.11 Koht:23,Nimi:Vello Kaaristo ,Riik:Eesti,Võistlusala:50km,Tulemus:4:02.52 Meie esimene murdmaasuusataja taliolümpial oli Vello Kaaristo, kes Garmisch- Partenkirchenis sõitis 18 km ja 50 km distantsil. Eesti esimene naissuusataja olümpiamängudel oli Karin Peckert-Forsmann, kes võistles slaalomis ja kiirlaskumises VI taliolümpiamängud, Oslo · 14.02. - 25.02.1952 Suusatamine . Koht:26. Nimi:Juku Pent ,Riik:Saksamaa,Võistlusala:50 km,Tulemus: 4:30.56 VII taliolümpiamängud, Cortina d'Ampezzo · 26.01. - 05.02.1956 Suusakahevõistlus. Koht:26 ,Nimi:Uno Kajak ,Riik:NSVL,Tulemus: 400,9 - hüpped 186,5, 15 km 1:00,48 (214,4) Suusakahevõistluses osales N.Liidu koondise koosseisus Cortina d'Ampezzo
) 3.2 Eriliigiliste täiendite vahele koma ei panda. Suur ilus punane õun oli laual. (SUURUS, VÄLIMUS, VÄRVUS ERINEVAD OMADUSED) 3.3 Samaväärsete täiendite vahele pannakse koma. Ränk, vaevarikas teekond jõuab peagi lõpule. (TÄIENDID KIRJELDAVAD SAMA OMADUST, JÄRGNEV TÄIEND TÄPSUSTAB EELNEVAT.) LISAND Lisand nimisõnaline täiend, mis väljendab põhisõna mõistet teiste sõnadega. Juhan Parts, Eesti peaminister, vestles Viljandimaa talunikega. Eesti parim naissuusataja Kristina Smigun valiti aasta parimaks naissportlaseks. LISANDI KIRJAVAHEMÄRGID KOMATA KOMAGA 4 Eeslisand 5 Järellisand Maailmameister ja Erika Salumäe, maailmameister olümpiavõitja Erika Salumäe käis ja olümpiavõitja, käis tööl tööl jalgrattaga. jalgrattaga. 4.1 Järellisand olevas käändes 5.1 Järellisand omastavas (kellena?, millena
saavutanud. Võib väita, et neile,kes tegelevad liikumisega igapäevaselt on sport elustiil. Mõned aga lihtsalt lähevad spordilt üle ärisse kuna tunnevad, et pole enam selles õiges vormis. Endine ujuja Indrek Sei on öelnud ,, Äri on sama kirg ja aktraktsioon nagu sportki." Spordi katk ehk dopingu kasutamine on võidukultuse kõige otsesem tagajärg . Oma valikutes ja tegudes lähtub inimene oma mõstust kasutades. Hiljuti oli suur skandaal kui saadi teada, et Soome naissuusataja Kaisa Varis jäi teist korda selle aine kasutamisega vahele. Mõtlen tihiti milleks ta seda kasutas, et saavutada parem koht või masendus,et pidevalt on viimane ja nüüd tahaks olla esimeste hulgas. Kõige paremini teavad sellele vastust muidugi asjaosalised ise. Minu elus on sport praegusel hetkel teisel kohal kohal kuna koolis on väga palju sahkerdamist, sesoses saabuvate eksamitega. Alustasin ma treeningutega juba lasteaias kui hakkasin käima aeroobikas
Moritzi linnas.1928.a. võistlesid esimeste eestlastena taliolümpial kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Eesti esindajateks olid Eduard Hiop ja Johannes Villemson. Avatseremonial kandis Eesti lippu Eduard Hiop. Garmisch-Partenkirchen 06.02. - 16.02.1936 Helene Michelson - Eduard Hiop saavutasid iluuisutamise paarissõidus 18. koha ning kiiruisutaja Aleksander Mitt saavutas nii 500m, 1500m ja 5000m distantsidel 22. koha. Eesti esimene naissuusataja olümpiamängudel oli Karin Peckert-Forsmann, kes võistles slaalomis ja kiirlaskumises. Tema saavutused olid: alpikahevõistluses 26. koht, kiirlaskumises 31. koht ja slaalomis 21. koht. Oslo 14.02. - 25.02.1952 VI taliolümpiamängud toimusid Oslos. Osa võttis Juku Pent, kes 20. veebruaril 1952 saavutas 50 kilomeetri suusatamises Saksamaa koondist esindades 26 koha ajaga 4 t 30 min 56 sek. Juku Pent (õige nimega Johnnes Pent) sündis 20.11.1918 Jänedal ning suri
Eesti esindajateks olid Eduard Hiop ja Johannes Villemson. Avatseremonial kandis Eesti lippu Eduard Hiop. Garmisch-Partenkirchen 06.02. - 16.02.1936 Helene Michelson - Eduard Hiop saavutasid iluuisutamise paarissõidus 18. koha ning kiiruisutaja Aleksander Mitt saavutas nii 500m, 1500m ja 5000m distantsidel 22. koha. Esimene murdmaasuusataja taliolümpial oli Vello Kaaristo, kes Garmisch-Partenkirchenis sõitis 18 km (saavutas 30. koha) ja 50 km distantsil (saavutas 23 koha). Eesti esimene naissuusataja olümpiamängudel oli Karin Peckert-Forsmann, kes võistles slaalomis ja kiirlaskumises. Tema saavutused olid: alpikahevõistluses 26. koht, kiirlaskumises 31. koht ja slaalomis 21. koht. 3 Oslo 14.02. - 25.02.1952 VI taliolümpiamängud toimusid Oslos. Osa võttis Juku Pent, kes 20. veebruaril 1952 saavutas 50 kilomeetri suusatamises Saksamaa koondist esindades 26 koha ajaga 4 t 30 min 56 sek. Juku Pent (õige nimega Johnnes Pent) sündis 20.11.1918 Jänedal ning suri 16.10.1991 Saksamaal
52 Meie esimene murdmaasuusataja taliolümpial oli Vello Kaaristo, kes Garmisch- Partenkirchenis sõitis 18 km ja 50 km distantsil Mäesuusatamine Koht Nimi Riik Võistlusala Tulemus 26. Karin Peckert-Forsmann Eesti alpikahevõistlus - 31. Karin Peckert-Forsmann Eesti kiirlaskumine - 21. Karin Peckert-Forsmann Eesti slaalom - Eesti esimene naissuusataja olümpiamängudel oli Karin Peckert-Forsmann, kes võistles slaalomis ja kiirlaskumises Garmisch-Partenkirchen, 1936 Eesti olümpiadelegatsiooni koosseis Mehed Naised Kokku Iluuisutamine 1 1 2 Kiiruisutamine 1 0 1 Murdmaasuusatamine 1 0 1
annaabi.ee 
