Vanu laule saame liigitada regivärsilisteks (vanadeks) ja riimilisteks (uuteks). 1) Vormilt baseerub regivärss parallelismil. Oluliseks tunnuseks on algriim (värsid koosnevad neljajalgsetest kvantiteerivaist trohheustest). Viis on lihtne lühike grupiviis. 2) Riimilises rahvalaulus leidub neljajalgse trohheuse kõrval daktülit. Algriim ei kuulu vältimatute vormitunnuste hulka, võib olla paaris- või ristriime, mees- ja naisriimi. Meloodia on mitmekesine, lauludes leidub kirjanduse mõjusid. Regivärsis domineerib lüürika (töö-, orjus-, tavandilaulud jne.). Lüro-eepika on laulud, kus leidub lisaks sündmuste kirjeldamisele isiklikke mõõteavaldusi. ·
igal vennal vaateviis. Igal pässil oma päsmer, igal riigimehel riist, ah mis siis, ah mis siis, igal vennal vaateviis. Luuletus on isamaaline. Sisuks on näidata, et kõik inimesed mõtlevad erinevalt. Silpide arvu järgi on luuletaja kasutanud nii mees- kui ka naisriimi ehk ühe- ja kahesilbilisi sõnu. Esimeses salmis on luuletaja kasutanud lausriimi, ülejäänud on segariim. Lausetes on kasutatud assonantsi, näiteks riigimehel riist, mis siis, pässil päsmer, matsil mall. Samuti on luuletaja kasutanud alliteratsiooni, näiteks vennal vaateviis, mehel mõte, saksal standard, lollil lõbu, targal troost, pässil päsmer ja riigimehel riist. Isikustamist ja epiteete ei ole autor kasutanud
Lugedes luuletust, võib rütmi järgi öelda, et tegemist on trohheusega. Rõhk on esimesel silbil ning sellele järgneb pehme rõhuga silp. 2. Iseloomusta luuletuses kasutatud riime võimalikult mitmest küljest. Kõnealuses luuletuses on riimiskeemi poolest kasutatud terve luuletuse vältel ristriimi (abab). Esineb nii täisriimi (ling-hing), algriimi (Öö kisub üles päeva kullast kootu – k- algriim). On ka meesriimi (lind-sind) ja naisriimi (põlgust-valgust). Peamiselt on kasutusel täis- ja lõppriimid. On ka irdriimi (armastada-oodata) 3. Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust. Igas stroofis on tegemist katrääniga (nelikvärss), kuna sisaldab nelja värssi. Värsside puhul märkan kindlat silbiarvu, arvestades et igas stroofis on 1. ja 3. värss sama silbiarvuga ning 2. ja 4. värss sama silbiarvuga. Esimene ja
kaotama, nagu teame ka eesti lõikuslauludest. Vanu laule saame liigitada regivärsilisteks (vanadeks) ja riimilisteks (uuteks). 1) Vormilt baseerub regivärss parallelismil. Oluliseks tunnuseks on algriim (värsid koosnevad neljajalgsetest kvantiteerivaist trohheustest). Viis on lihtne lühike grupiviis. 2) Riimilises rahvalaulus leidub neljajalgse trohheuse kõrval daktülit. Algriim ei kuulu vältimatute vormitunnuste hulka, võib olla paaris- või ristriime, mees- ja naisriimi. Meloodia on mitmekesine, lauludes leidub kirjanduse mõjusid. Regivärsis domineerib lüürika (töö-, orjus-, tavandilaulud jne.). Lüro-eepika on laulud, kus leidub lisaks sündmuste kirjeldamisele isiklikke mõõteavaldusi. 2. Lüürika ja lüro-eepika Erinevus lüürika ja eepika vahel seisneb oluliselt nende sisus, osalt küll vormiski. Lüro-eepilistes lauludes on vähem paralleelvärsse. Ei leidu loomingut, milles ei väljenduks looja suhtumine kujutatavasse
22. aprill Sentillana esimene Hispaania luuletaja, kes hakkas sonette ohjeldama. Clement Marot oli luuletaja 16.sajandi esimesel poolel. Thomas Wyatt ja Surrey 16.sajandi keskel Inglismaal. 16.sajandil Hispaania luule elvanemine, nt Garcilaso de la Vega (kõige eredama andega). Tema sõber Juan Boscaniga (samuti luuletaja). Ekloog elav loodus, mis elab kaasa inimeste tunnetele, armastusele. Pikemad luuletused, sarnased kansoonidele, ka nendes pikemad värsid vahelduvad. Enamasti naisriimi kasutamine. Esimene ekloog (need olid nummerdatud) saavutas harmoonia. Hispaanias ta niiväga kõrvale ei jäänud, kui mujal. Ekloogid olid uudsed, kuid mitte kõvale kandunud Petrarcast. Idealiseeritud armastus, armastuse valu, kurbus, igatsus. Pikkus ei ole ekloogis ette antud, võib olla kuni kasvõi 3-4 lehekülge. Vorm aktualiseerius tänu itaalia kirjanikule Jacopo Samazaro. Tema teoses "Armaadia" oli proosateksti vahele kirjutatud 12 ekloogi. Euroopas oli kõige olulisem 16
annaabi.ee 
