Need lood kirjutas Tammsaare Tartus ülikoolis õppimise ajal. Märksõnadeks on siin eelkõige linnamotiivid (külatemaatika jääb kõrvale) ja erinevate kujutamisstiilide katsetamine, inimese reageeringud ja suhtumised ümbritsevasse ja iseendasse, mis eriti avaldub seoses armastusega. Novellide tegelaste hulgas kordub pidevalt armastuskolmnurga motiiv: kas armastab üks naistegelane korraga kahte meesterahvast või vastupidi, kaks meest sama naist. Ühtlasi tuleb novellides sisse ka naisemantsipatsiooni teema ning võib rääkida juba Tammsaare naisekäsitlusest ( vt lähemalt nt: M. Hinrikus "Naisküsimuse lahendus Weiningeri moodi. Otto Weiningeri minatud naised Tammsaare loomingus", Vikerkaar 1-2/2005). Samuti esitab Tammsaare neis novellides omamoodi väljakutse realismile, tuues välja näilisuse ja tõelisuse subjektiivsuse nig küsimuse: mis on tõde ja kas on tõde. Kindlasti võib siin leida ka Dostojevski mõjusid (eriti novell "Uurimisel"), vabaduse ja "piiride" proovilepanekut.
. otsustati, et peab hakkama hoopis rahvast harima, et nad parandaks ise oma sotsiaalset olukorda ja siis paraneb ka tervis. haigus sai sotsiaalse, statistilise, psühholoogilise ja isegi poliitilise dimensiooni.natsi-saksa ja kommunistlik-vene ja fasistlik- itaalia jõudsid seisukohale, et bioloogiselt määratletud terve ühiskonna saamiseks peab lisaks tervishoiule teatud mõttes riigistama ka tervise ja inimkeha. Emade- ja lastekaitse seos naisemantsipatsiooni ja imperialismi arengutega. Oeh. oleks konspektis mingi normaalne seletus ka antud... aeg liikus koopast väljapoole ja tasapisi hakkasid ühiskonnad ka naisi tunnistama, lubasid neil kaasa rääkida, tööl käia, ülikoolis õppida jne.. nende ülesandeks polnud enam ainult lapsi kanda/kasvatada ja süüa teha. f. nightingale pani aluse halastajaõdede koolide rajamisele, mis tekitas eelkõige naistele tööturgu.
Kõik see näitab , et Tammsaare jälgis haritlaste elust jutustusi kirjutades mõnevõrra impressionismi põhimõtteid. Eriti selgesti nähtuvad impressionistliku stiili elemendid jutustuses ,, Varjundid". Impressionistlike teoseid ei kirjutanud Tammsaare palju, juba teise loominguperioodi lõpus hakkas ta püüdlema realistliku kujutamislaadi poole. Jutustused ,, Pikad sammud", ,,Noored hinged" kujutavad üliõpilaste tundeelamusi. ,,Üle piiri" käsitles naisemantsipatsiooni teemast, mis tollal oli aktuaalne. Teise loominguperioodi lõpetab Tammsaare teosega ,,Kärbes", milles esitatakse tagasivaade Esimese maailmasõja eelsele üliõpilaselule Tartus. Stiililiselt on ,,Kärbes" mitmekesine teos. Objektiivse realistliku jutustuse kõrval esineb siin ka huumorit, lürismi, ja irooniat, mis rikastavad teose kunstilist poolt. Karakterid on kõvasti ilmekamad ja mitmekülgsemad kui varasemates linnaainelistes teostes. Miniatuurid ja kunstmuinasjutud
Erinevad kursused andsid ka naistele läheneda arsti haridusele. Ülikooli naisi veel kuni 19. sajandi keskpaigani ei võetud. 1860. aastast alates said naised aga õppida arstiteadust Zürichi ülikoolis. Ülejäänud Sveitsi ülikoolid järgnesid kümne aasta jooksul. Ka USA-s sai nais (arsti)haridus jalad alla varsti peale 19. sajandi keskpaika, mujal pigem sajandi lõpus. (Tartu ülikooli võeti naised esmakordselt 1905. aastal.) Oluline seos naisemantsipatsiooni ja meditsiini vahel avaldus õdede institutsiooni kujunemisel 19. sajandil, mil senine valdavalt harimatu (sageli endised patsiendid) põetajaskond hakkas asenduma keskklassist pärit naistega. Siin mängisid rolli mitu momenti, alates naiste emantsipatsiooniga tööhõive alal ja lõpetades naiste meditsiinihariduse arenguga. Õed said osaks meditsiinist (mitte enam nt kirikutööst varasematel aegadel tegid suure osa põetamisest nunnad, katoliiklikes maades veel kõnesolevalgi ajal)
Esimene sünnitusmaja luuakse 1791. a Göttingenis (selles on ka kabel, kus vallasemad said oma karistuse vastu võtta oldi nii humanistlikud, et ei pandud kuhugile avalikku kirikusse neid häbiposti...). Sünnitajatele ka sageli maksti, et nad tuleksid haiglasse, sest niiviisi said praktilise kogemuse arsti- või ämmaemandaõpilased. Kordamisküsimused · Tervishoiupoliitikate (riikliku meditsiini) kujunemise põhjused ja tagamaad · Emade- ja lastekaitse seos naisemantsipatsiooni ja imperialismi arengutega 54 XII. 7. LOENG (37. õ-nädal): Evolutsiooniõpetus ja geneetika (arstiteaduse arengus). Evolutsiooniõpetuse (arenemis-, põlvnemisõpetuse) juured Antiikajas. Valgustajal areneb teooria edasi. Keskendugem siinkohal eeskätt 19. sajandile. Erasmus Darwin (1731-1802) leidis, et elu maakeral on vanem, kui seni üldiselt arvati, et see elu on arenenud mingist ebamäärasest algainest (protoplasma) (Jumal
annaabi.ee 
