Meesfiguur ehk KUROS KONTRAPOST Inimest kujutati ideaalsena. Sambaid oli alati kindel arv- templi pikiküljel oli sambaid kaks korda rohkem kui kitsamal küljel pluss veel 1 sammas. Tavalisemad sammaste arvud on 6X13 ja 8X17. Sammas on ka kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Karüatiid-naisekujuline sammas. Inimest kujutati ideaalsena Etruskide 8.saj. 4.saj. e.Kr Võlvivad Tombid Sarkofaagid- lamavad inimesed lamamisvoodil oma parimates eluaastates. On leitud ka ,,magavaid" sarkofaage. Etruskidel oli surnutekultus. Uskusid elusse peale surma
• sambad peenemad ja elegantsemad • baas ümmargune, mitmeosaline • friis kaetud reljeefidega Nike tempel Artemise tempel Hellenism - Korintos • erineb jooniast sambakapiteeli poolest. • ehhiin on karika- või vaasikujuline, mida katavad lopsakad taimevormid, mis kujutavad üleminekut ümaralt ehhiinilt nelinurksele abakusele. • sambad olid kõrged ja saledad ning luksuslikud. • karüatiid- naisekujuline sammas • stülobaat- klerpidoma viimane aste • klerpidoma- alaehitus ~3 trepiastet maapinnast • tempel- ristkülik, väljast uhkem, kaunistatud sammastega • reljeefid- müütidega kaunistatud, rituaalid, templist väljas Olümpieion(Ateenas) 2.2 Skulptuur: Arhailine ajastu 7.-5. saj e.m.a: • Periood pärslaste võidust Ateena üle kuni kreeklaste alade tagasi vallutamiseni. • Kreeklased võtsid skulptuuris omaks Egiptuse ja idamaade
* Ateena Akropol kindlus. Seal mitmed ehitised: 1) Propüleed lääneküljel asuv värav, kaunistatud dooria sammastega 2) Nike tempel väike joonia stiilis amfiprostüül (väike tempel, millel ees ja taga 4 sammast). Ümbritsev balustraad (rinnatis) on kaetud suurepäraste skulptuuridega. 3) Erechtheion mitmest osast koosnev joonia stiilis ehitis, mille kuulsaim osa on nn karüatiidide koda. Karüatiid on naisekujuline sammas (mehekujuline sammas on atlant) 4) Parthenon akropoli tähtsaim ehitis, täiuslikem dooria stiilis peripteer. 8 x 17 sammast. Arhitektid Iktinos ja Kallikrates. Sees oli kuulus Pheidiase Athena kuju. Friis ja otsaviilud olid kaunistatud skulptuuridega. (Kreeka vallutanud türklased kasutasid Parthenoni 17. sajandil püssirohulaona. Järgijäänud skulptuurid viis inglane lord Elgin 19. sajandil Inglismaale, originaalid praegu Briti Muuseumis).
See sama kosmilisus sfääri kuju toeks ja aluseks, miks on nad kestnud niikaua ja ideaaliks olnud. Periteeril on ka sammaste loogika, kui ees on 6 sammast siis küljel on 13. Loogika: ees võrdub x2 küljesammastega - tüüpiline periteeri tunnus. Oluline on arhitektuuris ka linnriikide jagunemine. On all ja ülal linnade elu. Kreeklaste Olümpose mudel. Ülalinnas asusid templid ja oli inimeste tühi ning all linnas olid inimesed. Mida aeg edasi seda ilmalikumaks muutus linn. Naisekujuline sammas ehk karüatiid, mis toetab katuse konstruktsiooni. Meessammas ehk atlantis. Sammas kui inimese teisend, kannab maailma. Epitauruse teater. Looduslikku süvendisse ehitatud pool ring, mille keskel on ring. Sknee lava. Võrdlus siis roomlaste teater, gladiaatorite võitluskoht. Hellenistlik periood armastas eksperimenteerida. Näiteks Pergamoni altar.Friis toodi alla, ohvrilaud keerati tagurpidi, reljeefid olid lopsakad - vabaplastilised teosed.Skulptuur hakkas arenema
Palju on kasutatud optilisust, et jätta huvitavaid muljeid. Samuti on muljetavaldav kullast tehtud Athena kuju. Templitele andis värvi kivi ning palju detaile on ka värvitud. Sambad mõjuvad nii, et oleks nagu kergelt põlv kronksus, mis näeb mugav välja. Kusjuures sambad pole kunagi päris otse vaid natukene kummis keskpunkti suunas. Samba tüübid: Dooria Joonia Korintos 7 Vana Kreekast on pärit ka karüatiidid, ehk naisekujuline sambad. Karütiite kasutati ka Erecheioni templis, nimelt selle lõunaküljel asub karüatiitide koda, kus 6 naisekujulist sammast kannavad tiibrõdu katust. Ka Tallinnas asub hetkel üks selline. Linnarahva jaoks oli olulisel kohal agoraa ehk turuplats, mille ümber paiknesid mitmed ühiskondlikud hooned ja templid. Ka Kreekas asusid elumajad üksteise kõrval. Sees on sammal õu, sinna avanevad eluruumid. Üheks põhiliseks ruumiks elumajades oli andron, mis oli meestele
Heliopolis Päikese linn Kreekas, asus Memphisest põhja pool, seal kujunes välja Heliopolis kosmoteogoonia maailma ja jumalate loomislugu. Atum Ra vana riigi aegne peajumal, Päikese jumal (peal päikeseketas) Heliopolise järgi tekkis kõigepealt ürgookean, sealt tõusis üles jumal Atum, Atum sünnitas Shu (õhujumala) ja Defnuti (Shu abikaasa, emalõvi moodi) Atumra Ra nuttis inimese välja, lõi oma pisaratest inimese. Ra on maailma ja taeva isandi, Maat naisekujuline, suurte tiibadega, linnusulg õigluse-, tõe-, korrajumalanna; maailma korra valitseja Horos tlk kauge. Usuti, et silmad on Päike ja Kuu; maapealne kehastus; Ikonograafias kujutatakse Horost kullina, kannab peas kahekordset krooni (valge (ülem-egiptus) ja punane (alam-egiptuse)) Ureus vaarao kahekordse krooni Horos päiksega seotud, Ra poeg, tal ka päikese ketas pea peal. Samaaegselt inimene ja jumal vaarao kreekakeelne sõna Maat kindlustas maailma korra
sajandil e. Kr. Keskus oli Ateena (linnriik). Riigi me es Periklese ajal toimusid seal suured ehitust ööd. * Ateena Akropol kindlus. Seal mitmed ehitised: 1) Propüleed lääneküljel asuv värav, kaunistatud dooria sam mastega 2) Nike tempel väike joonia stiilis amfiprostüül. Ümbritsev balustraad on kaetud suurepäraste skulptuuridega. 3) Erechtheion mitmest osast koosnev joonia stiilis ehitis, mille kuulsai m osa on nn karüatiidide koda. Karüatiid on naisekujuline sam mas 4) Parthenon akropoli tähtsaim ehitis, täiuslike m dooria stiilis peripteer. 8 x 17 sa m mast. Arhitektid Iktinos ja Kallikrates. Se es oli kuulus Pheidiase Athena kuju. 4. sajandil e. Kr., hellenis mi ajal levis Kree ka kunst kaugele v äljapoole Kree ka piire. Senisest ena m pandi rõhku toredusele, ehitati rohke m losse, teatreid j m avalikke hooneid. T ähtsad kultuurikeskused olid Aleksandria Egiptuses ja Pergamon VäikeAasia poolsaarel.
See lubab arvata, et Hepri vormis universumi elu mateeriast, mis pärines Nuni märjast sügavikust. Ürgne küngas oli elu alguseks, maailma loomiseks Nunist. Hepri sõnab: "Ma ei leidnud kohta, kus seista, ma panin omaenda südamele nõiduse. Ma võtsin aluseks Maati. Ma lõin iga kuju. Ma olin ihuüksi. Ma ei olnud veel endast eraldanud jumal Shud ega sülitanud välja jumalanna Tefnutit. Minuga koos ei töötanud ainsatki olendit". (Maat naisekujuline korra, korrapära, seaduse, tõe, õigluse ja õiguslikkuse kehastus. Teda peeti jumal-demiurgi Ra tütreks, kes maailmaloomise kestel kehastus siinpoolses maailmas). Jumal lisab, et tema südamest tekkis hulk olendeid. Kuid päike, mis oli Nuni silm, püsis "varjus Su ning Tefnuti taga". Alles hulk aega hiljem kerkisid need kaks olendit, kes olid Nuni lapsed, vetesügavusest ja tõid kaasa oma isa silma. Siin on näha, et silma kujul esinev Päike on teatud määral seotud veega