sümboliseerib noorust, armastust ja süütust. Mirdipärga kannab peas armastusjumalanna. Venuse figuur domineerib pildi keskel. Tema parem käsi on õnnistamiseks üles tõstetud, vasak hoiab punast riidekangast. Maalil on ka Venuse kaaskond - kolm graatsiat, kel oli võime muresid eemale peletada. Graatsiate näod, laines lokid, pikad kaelad, kumeras kõhud ja sihvakad sääred kehastavad renessansiaja Firenze naiseideaali. Armastusjumal Cupido oma ema Venuse pea kohal on kontrastiks teiste figuuride sihvakusele. Cupido silmad on kinni seotud, sest armastus on pime. Aga ta sihib hoolega üht graatsiat. Selle noole teraviku otsas leegitseb armastusetuli. Abielurõõmudele ja Firenze kui lillede linnale viitab eelkõige Flora. Kevad Flora, lillede jumalanna, on maalil tähtsamaid figuure. Flora sammub parkmaastikul ja külvab sinna oma sülest lilli. Tema kleitki on kaunistatud tikandit meenutava lillemustriga
Tema parem käsi on õnnistamiseks üles tõstetud, vasak hoiab punast riidekangast. Botticelli maali "Primavera" tähelepanelikul jälgimisel võib tajuda, et pearõhu on kunstnik asetanud justnagu "igavese oleviku" kujutamisele. Tõsimeeli võib hüüda: "Oo, kaunis hetk, oh viibi veel!" Maalil on ka Venuse kaaskond kolm graatsiat, kel oli võime muresid eemale peletada. Graatsiate näod, laines lokid, pikad kaelad, kumeras kõhud ja sihvakad sääred kehastavad renessansiaja Firenze naiseideaali. Armastusjumal Cupido oma ema Venuse pea kohal on kontrastiks teiste figuuride sihvakusele. Cupido silmad on kinni seotud, sest armastus on pime. Aga ta sihib hoolega üht graatsiat. Selle noole teraviku otsas leegitseb armastusetuli. Abielurõõmudele ja Firenze kui lillede linnale viitab eelkõige Flora. Kevad Flora, lillede jumalanna, on maalil tähtsamaid figuure. Flora sammub parkmaastikul ja külvab sinna oma sülest lilli. Tema kleitki on
Sellist kooskõla, nähtamatut ajalist kulgemist, võib aimata Botticelli Venusegi näojoontes. Teine väga tuntud maal Botticellil on ,,Kevad" ("Primavera"). ,,Kevad" kujutab Venust suurepärase parkmaastiku foonil. Maalil on ka Venuse kaaskond kolm graatsiat, kellel oli võime muresid eemale peletada. Graatsiate näod, laines lokid, pikad kaelad, kumeras kõhud ja sihvakad sääred kehastavad renessansiaja Firenze naiseideaali. See teos on nimelt tellitud Lorenzo de Medici poolt. Teos pidi kaunistama pulmakambri kõrvaltuba Lorenzo de`Medici Firenze majas. Botticelli on igale detailile mõelnud ja sümbolite kaudu edasi andnud Medicite suursugusust ja pulmapäeva tähtsust. Ümmargused kuldsed viljad puudel viitavad kuldsetele ringidele Medicite perekonna vapil, Mercurius hoiab käes heeroldikeppi caduceust, mis on arstide sümbol. Nimi ise - Medici - tähendab arsti
Pildil domineerib Venus, parem käsi üles tõstetud nagu õnnistamiseks. Tähendusrikkalt kannab ta Firenze abielunaise peakatet: tõsiasi, mis vihjab maali seotusele pulmadega. Botticelli kujundas välja stiili, kus ülim tähtsus oli selgel joonel. Kokkupõimunud käed, keerukad drapeeringud ja kolme graatsia lainetavad lokid demonstreerivad igati tema oskusi. Graatsiate selgepiirilised näod, pikad kaelad, lauged õlad, kumerad kõhud ja saledad pahkluud kehastavad renessansiaja Firenze naiseideaali. Sinine tiivuline figuur on üks Botticelli kõige omapärasemaid väljamõeldisi. See on vaimutaoline Zephyros, läänetuule jumal ja Venuse sõnumitooja. Ta jälitab oma armastatud Chlorist. Lillede jumalanna Flora on maalil tähtsamaid figuure, mis tasakaalustab pildi paremat poolt. Ta tipib ilu kehastusena üle lilleaasa ja külvab enda ümber lilli. Ta viitab abielu edasistele rõõmudele ja on Firenze, lillede linna sümbol. Flora kleit on kohaselt kaunistatud lilledega, mis
Pildil domineerib Venus, parem käsi üles tõstetud nagu õnnistamiseks. Tähendusrikkalt kannab ta Firenze abielunaise peakatet: tõsiasi, mis vihjab maali seotusele pulmadega. Botticelli kujundas välja stiili, kus ülim tähtsus oli selgel joonel. Kokkupõimunud käed, keerukad drapeeringud ja kolme graatsia lainetavad lokid demonstreerivad igati tema oskusi. Graatsiate selgepiirilised näod, pikad kaelad, lauged õlad, kumerad kõhud ja saledad pahkluud kehastavad renessansiaja Firenze naiseideaali. Sinine tiivuline figuur on üks Botticelli kõige omapärasemaid väljamõeldisi. See on vaimutaoline Zephyros, läänetuule jumal ja Venuse sõnumitooja. Ta jälitab oma armastatud Chlorist. Lillede jumalanna Flora on maalil tähtsamaid figuure, mis tasakaalustab pildi paremat poolt. Ta tipib ilu kehastusena üle lilleaasa ja külvab enda ümber lilli. Ta viitab abielu edasistele rõõmudele ja on Firenze, lillede linna sümbol. Flora kleit on kohaselt
vallutanud mauride kaudu. Rüütlilaulikute loomingus on luuletekst ja muusika lahutamatud. Kõrvuti kangelaslauludega, mis idealiseerivad vaprust ja teisi mehelikke ideaale, valitseb rüütlipoeesia armastuse teema, mis seostub rüütlikultuurile iseloomuliku südamedaami kultusega, Armastulaulude tekstid võisid olla äärmiselt meelelised, ent samas ülistasid need mitte niivõrd lauliku isiklikku tunnet, kuivõrd lauliku isiklikku tunnet, kuivõrd hoopis naiseideaali. Rüütlilaulikuid nimetatakse trubaduurideks (Lõuna- Prantsusmaal) või truväärideks (Põhja- Prantsusmaal). Saksa ja Austria rüütlikodades võeti eeskuju prantsastest ning 12. Sajandi lõpul tärkas rüütlilaulikute ehk minnesingerite kunst ka seal. Rüütlilaulikud lõid ja esitasid enamasti oma laule ise, abiks võis olla ka rändmuusikaist kaaskond. Enamasri olid rüütlilaulikud kõrgest seisusest, nende hulgas oli kuningaid, hertsogeid, krahve ja ka kõrgvaimulikke
Romaanina mate noorpõlvemälestusi, aga ka kohalikke võetava ,,Vallimäe neitsi" (1885; mõneti koostöös E. rahvapärimusi ja ajaloolisi seiku ,,Anna Dorothea" Vildega) tegevus toimub Põhjasõja päevil Tallinnas. ja meremeestega seotud lugusid ,,Meremehe Jutustus ,,Ristitütar" (1891) peegeldab autori mõrsja" ees" .Naise osa käsitlevast artiklisarjast erihuvi reformatsiooniliikumise vastu, kuid jääb lähtuvalt arendas ta välja oma naiseideaali kunstiteosena kesiseks. Suuremat huvi väärib Jüri ,,Kasuõde".E. Aspe peateoseks on mõneti öö ülestõusu käsitlev ,,Karolus" (1892). Keerulise vanemate mälestustele toetuv ,,Ennosaare Ain". saatuslooga eestlasest feodaal Karolus pole Ajalooline jutustus 1880. aastate proosa kõige unustanud oma päritolu. Eestlaste
annaabi.ee 
