3 Al2(SO4)3 + H2O Al(OH)3 + H2SO4 3+ + Al + H2O Al(OH)3 + H Na2CO3 + H2O NaHCO3 + NaOH 2- - - CO 3 + H2O HCO 3 + OH Na 2SO3 + H2O NaHSO3 + NaOH 2- - - SO3 + H2O HSO 3 + OH CH 3COONH 4 + H2O CH 3COOH + NH 3 H2O + + NH 4 + H2O NH 3 H2O + H - - CH 3COO + H2O CH 3COOH + OH Na2CO3 Na2SO3 CH3COONH4
CH3COONH4 kollane värvusetu 6 jah Kirjutada nende soolade hüdrolüüsi võrrandid: 1. Al2(SO4)3 Al3+ H2O AlOH + H+ ; Al2(SO4)3 + 6H2O 2 Al(OH)3 + 3H2(SO4) 2. NaCl NaCl + H2O ei hüdrolüüsu 3. Na2CO3 CO32- + H2O HCO3- + OH- ; Na2CO3 +H2O NaHCO3+ NaOH 4. Na2SO3 SO32- + H2O HSO3- + OH- ; Na2SO3 +H2O NaHSO3+ NaOH 5. CH3COOHN4 NH4+ + H2O NH3 H2O + H+ ; CH3COONH4 + H2O NH3H2O +CH3COOH Arvutada Na2CO3, Na2SO3 ja CH3COONH4 hüdrolüüsi määrad ja lahuse pH eeldades, et lahused on 0,1M ( K vt. Tabelist Lisa 1) Milline sooladest on enam hüdrolüüsunud? 0,1 Na2CO3 hüdrolüüsi määr ja lahuse pH = √ 1∙ 10−14 −11 4,8∙ 10 ∙ 0,1 =0,046 H+= √ 4,8∙ 10−11 ∙ 1∙ 10−14
Al2(SO4)3 + 6H2O = 2Al(OH)3 + 3H2(SO4) NaCl (tekkinud tugeva aluse ja tugeva happe reageerimisel, seega ei hüdrolüüsu) NaCl + H2O = Na2CO3 (tekkinud tugeva aluse ja nõrga happe reageerimisel) CO32- + H2O = HCO3- + OH- HCO3- + H2O = H2CO3 + OH- Na2CO3 + H2O = NaHCO3 + NaOH Na2SO3 ((tekkinud tugeva aluse ja nõrga happe reageerimisel) SO32- + H2O = HSO3- + OH- HSO3- + H2O = H2SO3 + OH- Na2SO3 + H2O = NaHSO3 + NaOH CH3COONH4 (tekkinud nõrga aluse ja nõrga happe reageerimisel) NH4+ + H2O = NH3 * H2O + H+ CH3COO- + H2O = CH3COOH + OH- CH3COONH4 + H2O = NH3 * H2O + CH3COOH 2. Hinnata Al2(SO4)3 ja Na2CO3 lahuste pH ka universaalse indikaatorpaberiga Al2(SO4)3 indikaatori värv jäi samaks, seega pH = 6,0 Na2CO3 indikaator värvus sinkaks, seega pH = 10,0 3
Valgesusus sõltub puidu keemiliste komponentide valgusneeldumise ja valgushajumise teguritest. Tselluloos ja hemitselluloosid puidus on praktiliselt värvusetud. Värvus on tingitud peamiselt ligniinist, mille molekulis on kromofoorsed grupid. Puitmassi valgesust mõjutavad: töötlustemperatuur (kromofoorsete gruppide sisaldust mõjutavad reaktsioonid) kooresisaldus (laastust saadud puitmass) kemikaalid võivad põhjustada kerget pleegitusefekti (NaHSO3) või tumenemist (NaOH) valgushajumisteguri mõju (CMP omab väikest valgushajumistegurit) Pleegituse põhimõtted Pleegitusel on lisaks valgesuse tõstmisele ka kõrvalmõjud: ekstraktiivainete vähenemine tugevuse kasv Puitmassi pleegitamine põhineb ligniini kromofoorsete gruppide lõhkumisel. Täielikult aga ei ole võimalik neid eemaldada. Seetõttu ei ole võimalik saavutada sama kõrget valgesust kui tselluloosi pleegitamisel
Pb(NO3)2+H2S=2HNO3+PbS (pliisulfiid) 7. Vääveldioksiid--SO2. Laboratoorselt saadakse vääveldioksiidi a) väävli põletamisel, b) sulfitite reageerimisel väävelhappega: Na2SO3+H2SO4=Na2SO4+SO2+H2O SO2 on värvuseta, terava lõhnaga mürgine gaas. Mürgisuse tõttu desinfitseeritakse temaga keldri- ja laoruume, vaate jne. SO2 lahustub vees, seejuures moodustab väävlishape: SO2+H2OH2SO3 Väävlishape kui kahealuseline hape moodustab 2 rida soolasid: vesiniksulfiteid (NaHSO3, Ca(HSO3)2) ja sulfiteid (Na2SO3, CaSO3). Väävlishape on ebapüsiv hape, mis on antud ainult vesilahuses; soojendamisel või teiste hapete (H2SO4) toimel eraldub lahusest SO2 ja hape laguneb. Vääveldioksiid ja tema vesilahuse valastavad paljusid värvaineid, seepärast pleegitatakse temaga õlgi, siidi, paberit jm. Kaltsiumvesiniksulfitit tarvitatakse paberitööstuses tselluloosi eraldamiseks puidumassist. Peamine kogus vääveldioksiidi kasutatakse väävelhappe tootmiseks. - 8
süsteemi, katkestades konjugatsiooni ja lõhustades molekuli; · tselluloosi OH-rühmadega, tekitades aldehüüdi, ketooni või karboksüülrühma, lõhustades samaegselt ka makromolekuli. Seetõttu ei ole liigne HOCl-i hulk pleegituslahuses soovitatav. Pärast pleegitusprotsessi tuleb Cl2 eemaldada, et vältida kiudude kahjustumist. Seda protsessi nimetatakse antikloreerimiseks ja kloor eemaldadakse tema reageerimisel Na-bisulfitiga (NaHSO3 naatriumvesiniksulfit). Mõnikord võib hüpokloritiga pleegitamisele järgneda pleegitamine vesinikperoksiidiga. Peroksiidiga töötlemine on ühtlasi ka antikloorimine. Naatriumklorit NaClO2 Naatriumklorit on üks efektiivsemaid looduslikke ja sünteetiliste kiudude pleegitusvahendeid. Tema kasutamine on aga tülikas, sest vajab absoluutselt roostevaba või klaasfiiber-hermeetilistaparatuuri ja toksiliste, gaasilises olekus kõrvalproduktide (ClO2) neutraliseerimist
). Tselluloosi saagis 40-55%. Tooraine ettevalmistamine Puidu koorimine koor põhjustab tselluloosi prügisust, puitmassi tootmisel on vajalik täielik eemaldus, sulfaattselluloosi jaoks 90% ulatuses. Laastu valmistamine liiga suur ja paks laast põhjustab läbikeetmata puiduosakeste sisaldust tselluloosis. Liiga väike ja õhuke aga vähendab tselluloosi saagist ja tugevust. Tselluloosi tootmine sulfittselluloosi tehnoloogia tänapäeval vähe kasutatav, NaHSO3 + SO2+ H2O(Ca, Na, NH4 või Mg), pH umbes 1,5. Ligniin sulfoonitakse, halb, kui kondenseerub, kuid konsen oht suurem, igniin tuleb sulfoneerida, et takistada. Eelkeet 105-115kraadi, 2-6t, keet 130-150, 6-8t. Kõik puuliigid ei sobi, tselluloos osaliselt hüdrolüüsub, kiud on nõrgem, jääkide utiliseerimine on keeruline. Eesmärgiks ligniini eemaldamine ja kiudude eraldamine. Keeduprotsess on selektiivne, kui ligniin on suurema lahustumiskiirusega kui polüsahhariidid.