Nahkhiired Maria Prohhorenko 12 A Eestis elab 11 nahkhiireliigi esindajaid. Inimese silma alla jäävad nahkhiired üsna harva, kuid tegelikult on neist mõned liigid Eestis päris sagedad. Aias võib tõenäolisemalt näha pruunsuurkõrva (Plecotus auritus) või põhjanahkhiirt (Eptesicus nilssoni), veekogude kohal aga veelendlast (Myotis daubentoni). Nahkhiirtel ei ole peale nime hiirtega midagi ühist. Nad ei ole närilised, vaid kuuluvad hoopis käsitiivaliste hulka. Sõltuvalt liigist toituvad kõik
•Nahkhiirekasti võib kinnitada nii majale kui ka sobivatele puudele. •Näiteks ... http://nahkhiired.blogspot.com/p/kuidas-ehitada- varjekasti.html http://www.bats.org.uk/pages/bat_boxes.html Nahkhiired ja inimene detektor Detektor muudab nahkhiirte sonari inimkõrvale kuuldavaks. Iga nahkhiireliigi sonar on veidi erinev. Seega saame detektori abil looma kätte www.batsound.com/ võtmata määrata, millise Muretse endalegi nahkhiirega on tegemist. detektor www.batbox.com Kas sinu majas on suvel Pane tähele! nahkhiired? Aga hoovis? Maal vanaema juures? Anna meile teada, kus oled nahkhiiri näinud Küsimustik asub siin Oma nahkhiirekasti saab kirja panna siin
kõhnaks. Nüüd tuleb tal kohe alustada toiduotsinguid kui ta midagi hamba alla ei leia, siis ta hukkub. Eestis magavad (tõelist) talveund näiteks nahkhiired, mitmed pisiimetajad ja roomajad. Suuremad imetajad (näiteks karud ja kährikud) peavad aga taliuinakut.Enamik talveund magavaid loomi ei talu, kui talvituskoha temperatuur langeb miinustesse. Sel juhul nad lihtsalt külmuvad surnuks. Tüüpiliselt langeb looma kehatemperatuur sügava talveune ajal umbes kümne kraadini. Mõne nahkhiireliigi kehatemperatuur langeb talveunes kõigest 0,1 soojakraadini. Igatahes tuleb talveunne siirduvatel loomadel hoolega valida sobivaid paiku, kus pakane liiga karmilt ei näpistaks. Mõned kahepaiksed seavad end sisse veekogude põhjamutta või kivide vahele, teised kaevuvad pinnasesse, kolmandad uinuvad koobastes ja muudes paikades, kus temperatuur püsib võimalikult ühtlane. Optimaalne, st kõige soodsam kehatemperatuur erineb siiski liigiti. Selle järgi valitakse ka talvituskoht
(Agrimonia pilosa). Paiguti kasvab haruldast vahelduvaõiest vesikuuske. Veekogudel on kopraid, kallastel leidub ka minki ja saarmast. Haanja madalsoometsadest on paaril korral püütud väga haruldast laane-karihiirt. Samuti leidub siin karu (Ursus arctos), kivinugist (Martes foina), punahirve (Cervus elaplus), kasetriibikut (Sicista betulina), rändrotti (Rattus norvegicus) jt. Haanja looduspargis on leitud harivesilikku (Triturus cristatus). Praeguseks on Haanja looduspargis teada 6 nahkhiireliigi esinemine: tiigilendlane (Myotis dasycneme), veelendlane (Myotis daubentonii), suurkõrv (Plecotus auritus), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) ja suurvidevlane (Nyctalus noctula). Kõik nad kuuluvad II kategooria kaitsealuste liikide hulka. Raskemini ligipääsetavatel kuplinõlvadel säilinud vanad kuusikud on elupaigaks laanerähnile, kelle esinemissagedus on ülejäänud Eestiga võrreldes kõrgem. Leidub siin
sageli ka väliskeskkonnast vähem isoleeritud maasisestes varjepaikades (Masing, 1984). Selliste alade õhtutemperatuur püsib tavaliselt talviste ja suviste varjepaikadega võrreldes vahepealne (Masing, Keppart, Lutsar, 2004). Varjepaiku, kus nahkhiired teistel aastaaegadel ei viibi, nimetatakse ülemineku- varjepaikadeks (Masing, 1984). Ülemineku-varjepaikadeks on näiteks keldrid vanades mõisates, lossides ja linnustes ning need on tähtsad mõne haruldase nahkhiireliigi jälgimisel (näiteks nattereri lendlane) (Masing, Keppart, Lutsar, 2004). Talvituvad nahkhiired on äärmiselt vähe kaitstud. Nad ei reageeri puudutusele ja pole võimelised kiiresti liigutama. Keha piisavaks ülessoojendamiseks ja aktiivsuse saavutamiseks kulub nahkhiirel 30-60 minutit (McAney, 1999). 1.3 Eestis talvituvad nahkhiired 1.3.1 Talvituvate nahkhiirte ülevaade Paiksed nahkhiireliigid elavad Eestis aastaringi ning talvituvad siin. Nahkhiirte
hüplemiseks kasutavad. Veeloomad näevad maismaal liikudes äärmiselt kohmakad välja. Imetajad saavad õhuski väga hästi hakkama. Kõik käsitiivalised on ju imetajad ning veedavad suure osa oma elust lennates. Nahkhiired ongi ainukesed tõelised lendavad imetajad, sest teistel on küll omadus sooritada pikki hüppeid või liuelda pikemalt läbi õhu, kuid päriselt lennata nad siiski ei suuda. Maailmas on üle 1100 nahkhiireliigi, mis moodustab imetajate koguarvukusest 20 protsenti. Eesti imetajate nimekirja kuulub praegu 60 liiki, kellest mõnda pole küll juba peaaegu 100 aastat meie kodumaa territooriumil kohatud. Nagu näha, moodustab see number vaid kaduvväikese osa maailma kõikidest imetajatest. Meil elavad valdavalt loomad, kes asustavad ka muid maailma paiku, näiteks rebased, karud, hundid jpt.
annaabi.ee 
