Sain palju huvitavat teada ka seal pesitsevate loomade kohta: Esiteks polnud mul õrna aimugi ,et Austraallased eelistavad kodubasseini rohkem kui imeilusaid rande, sest meres on väga palju ohtusid .Need on : meduus,kelle kombitsad võivad surmata, krokodill,soolase vee madu,haid,kivikala,mille otsa võite astuda kivi peal. Ka mainit seda ,et Austraallaste kodudes pesitsevad väga paljud loomad.Need on: gekod (kiired sisalikud,kes pesitsevad köögis),possumid(öösiti nahistab prügikastide kallal) , goaan(poolemeetrine kassist suurem krokodilli sarnane roomaja,kes pesitseb koduaedades) ,maod,Austraaila koovitaja(välimus sarnaneb eesti kurele, liiguvad koduaedades ringi) Kaart 1 : Reisi marsuut ,mille Airi läbis. Alustas ta oma reisi maandudes Darwini lennujaamas, sealt edasi hääletades jõudis ta Townsville ümbrusesse,kus ta mõndaaega töötas. Edasi reisis ta jaanipäevaks Sydneysse ja läks siis tagasi Townsville. Edasi võttis ta ette reisi Cairnsi ja
äge hüppamise võistlus. Hüppab ema, hüppab isa, lapsed nende järel reas. 4. Hopp ja kiigub ühe oska peal, Hopp ja kiigub teise oksa peal, Hopp hopp ja hops sa saaaa Ongi ladvas võidumees. LISA3 SIILIMÄNG KUULA, KUIDAS LÕÕTSUTAB (käed kõrvade juures, kuulatame) TUUL, TUUL, TUUL (puhuda tuule moodi) OKSKESI ÕÕTSUTAB:PUUL, PUUL, PUUL (sõrmed harali, õõtsutades käsi) VIHMAPIISKU RABISTABSEAL JA SIIN (koputada sõrmedega laual lähemale ja kaugemale) SOOJAS PESAS NAHISTAB (teeme kätega pesemisliigutusi) VÄIKE SIIL (ristame sõrmed püsti, mis on nagu siilil okkad.) LISA4 SIILIPOISS Liigun metsas, põllul, aias, olen usse sööma maias. Vahel koduõue astun, tassilt piima maitsen, ennast iga hirmu vastu okastega kaitsen. LISA5 KONN JA SEEN 1.Sajab vihma ladinal.(Näpud siplevad vastu põrandat) Keegi istub seene all. (Käed pea kohal nagu seenekübar) Arva, arva, kes see on? - sääl ju pisikene konn. 2
6.Mida teeb karu, kui ehmub? Laseb end täis. 7.Mida arvate väitest, et karu on rumal ja aeglane? Vale – karu on väle, tugev ja arukas. 8.Millal sünnivad karul poja? Südatalvel, 200grammised. 9.Kuidas eristada hunti ja koera? Kõnnaku järgi, pea kuju järgi. Hundi karv on 3värviline, käpajälg piklikum. 10.Miks istub ilves aeg-ajalt puu otsas? Magab või vaatab ümbrust. 11.Miks näeb kährikut looduses palju harvemini kui rebast, kuigi neid on arvuliselt umbes samapalju? Kährik nahistab tihnikutes ja tegutseb peamiselt öösel. 12.Mida tähendab mägralinn? Suur maa-alune mägra kaevatud elupaik, kus elab vahel isegi mitu peret. 13. Selgita, miks ehitab kobras tammisid. Kuna talle meeldib vees olla ja ta ehitab tammid nii, et ei peaks toidu järele minemiseks veest välja ronima. 14.Milliseid elupaiku asustab halljänes, milliseid valgejänes? Halljänes- avamaad, valgejänes – metsad. 15.Too mõni näide põdra, punahirve, metskitse, metssea, pruunkaru,
Heakssaamise sõnad Suri-muri, halb ja kuri! Karga välja lapse seest! Laps ei taha olla paha, naeratab ja kalli teeb Peresalm Minu emme ja minu issi, minu õeke ja vennake, Minu vanaisa ja memm ja muidugi mina ka! Tere-tere, see ongi me pere, kus hommikul kalli ja õhtul musi, Koos jagame tralli ja viperusi. Siilimäng Kuula, kuidas lõõtsutab tuul, tuul, tuul, Oksakesi õõtsutab puul, puul, puul. Vihmapiisku rabistab seal ja siin, Soojas pesas nahistab väike siil. LIISUSALMID vanamees, vanamees 66 poolteist hammast oli suus kartis hiirt ja kartis rotti kartis nurgas jahukotti *** himpel, pimel piila paala saksad sõivad ümber laua kokk oli keskel maitses praadi mamsel valas shokolaadi. mina praadi maitsema mamma lõi mind kulbiga mina ahjuroobiga mamma kukkus maha mina ahju taha leidsin rubla raha matsin mamma maha *** sinder-vinder ninaprill meil oli kodus krokodill krokodill tegi palju nalja ajas lapsed toast välja
6.Mida teeb karu, kui ehmub? Laseb end täis. 7.Mida arvate väitest, et karu on rumal ja aeglane? Vale – karu on väle, tugev ja arukas. 8.Millal sünnivad karul poja? Südatalvel, 200grammised. 9.Kuidas eristada hunti ja koera? Kõnnaku järgi, pea kuju järgi. Hundi karv on 3värviline, käpajälg piklikum. 10.Miks istub ilves aeg-ajalt puu otsas? Magab või vaatab ümbrust. 11.Miks näeb kährikut looduses palju harvemini kui rebast, kuigi neid on arvuliselt umbes samapalju? Kährik nahistab tihnikutes ja tegutseb peamiselt öösel. 12.Mida tähendab mägralinn? Suur maa-alune mägra kaevatud elupaik, kus elab vahel isegi mitu peret. 13. Selgita, miks ehitab kobras tammisid. Kuna talle meeldib vees olla ja ta ehitab tammid nii, et ei peaks toidu järele minemiseks veest välja ronima. 14.Milliseid elupaiku asustab halljänes, milliseid valgejänes? Halljänes- avamaad, valgejänes – metsad. 15
10-11 aastastena 50% leebub. Edaspidi 5 aastat, 15 eluaastaks 50% veel leebunud.. 25 eluaastaks 50%veelgi vähenennud. 12%-l umbes jäävad alles, need isiksuse häired, düssotsioaalsed häirid. Aksentueeritud isiksuse joontega. Suuremas vanuses samuti rutiin, reeglid. Kui laps saab 15 punkti, on tegemist hüperaktiivsusega. Veidi -1 , palju- 2, väga palju-3 1.Rahutu, üliaktiivne 2. ärrituv, vihastuv, 3. segab teisi 4. ei tee tööd lõpuni 5. nahistab, niheleb 6. Hüperaktiivsusesse sekkumine. 1. Ennetavad strateegiad Tagasiside: mitteverbaalne (puudutused, lähenemised jms) Õppeülesannete sisu lihtne/ülesanded osadeks. Valik õppeülesannete seast. Lastel lasta ise valida. 2. Tagajärjel põhinevad sekkumised Positiivne kinnitus ehk sarrutus. Karistus millises vahekorras? Positiivne 4:karistus 1 Ae maha metoodika 3. Enesejuhtimise strateegiad Enesejuhtimise strateegiad Enesevaatlus Enesekinnitus Enesekontroll 4