BEEBIKÕÕM EHK GNEISS MIS ON? Kollakas pruunikad rasused koorikud, mis tekivad tavaliselt imiku juustega kaetud peanahale. Moodustuvad surnud naharakkudest ja rasunäärmete rasust Tihti kaasneb beebikõõmaga spetsiifiline lõhn Lööbe piirkond ei sügele ega valuta Harvadel juhtudel võib see näole või kehale levida ning punetavat löövet põhjustada KUIDAS RAVIDA ? Kõõmast vabanemine vajab kannatust Tuleb imiku peanahale hõõruda imikuõli, soovitatav peale õhtust vanni ning jäta see sinna 1224 tunniks. Peale seda tuleb ettevaatlikult kammida
aknega, tasuks konsulteerida arstiga, sest arst määrab tihtipeale raviks ka antibiootikume, valgus- või hormoonravi. Vistrike ennetamiseks ja raviks soovitatakse kasutada siiski apteegist ostetud spetsiaalseid vahendeid, sest tavalisest seebist ja veest jääb tihtipeale väheseks. Apteeker oskab soovitada just Sulle sobivaid NAHAVÄHK Nahavähk seletus: Nahavähk on pigmendiainevahetusega mitteseotud naharakkudest tekkinud suhteliselt aeglaselt kasvav pahaloomuline kasvaja. Nahavähil on kaks vormi basaalrakuline vähk e. basalioom ja skvamoos- e. lamerakuline vähk, millest viimane on veidi kiirema kasvuga ja pahaloomulisem. Ülevaade: Reeglina tekib nahavähk vanematel inimestel. Kasvaja sagedus suureneb seoses eaga, sest koos vanusega kuhjub ka rohkem kahjulikke mõjusid (nt. päikesekahjustus). Nahale tekib sõlmeke, mis veritseb, kattub koorikuga ja taas veritseb
eest. Abi annab korralik päevakreem, mis seob niiskust ja ergutab naha kaitsevõimet. Head külma ilma kreemid sisaldavad sageli ravimtaimi ja taimeõlisid, nagu avokaado- või mandliõli. Tuntud talvine koostisaine on näiteks uurea, samuti rahustavad kuiva ja ärritunud nahka suurepäraselt termaalvee sisaldusega kreemid. Selleks, et kreemid-seerumid tõesti hästi toimiksid, peab nahka puhastama eriti tähelepanelikult. Alusta pehme koorimise või vitamiinimaskiga, et surnud naharakkudest vabaneda. Sellega annab ka suvel tekkinud kortsukesi veidike mahedamaks triikida. Suuremat rõhku pane kaelale ja dekolteepiirkonnale, mille hooldus jääb sageli vaeslapse ossa. Paraku näitavad kahjustused ja kortsud end esimesena just seal. Igapäevane nahapuhastus olgu samuti leebe – ei mingit klassikalist seepi! Puhastusvahud või -piimad puhastavad märksa põhjalikumalt ja hoiavad nahka. Ka kosmeetikaga on sügisel teised lood
osariigi rahvastikust. Texas on selle meetodi kasutamist juba alustatud. Bill & Melinda Gatesi sihtasutuselt toetust saanud firma on meetodit edasi arendanud ja rajanud puhastusjaama ehk niinimetatud omniprotsessori, mis puhastab joogivett ning ka toodab selle protsessi jaoks vajaliku elektri. 4) 20-40 aasta pärast on nii muna- kui seemnerakke võimalik aretada tüvirakkudest ja ehk isegi naharakkudest. See võimaldab aegsasti diagnoosida geneetilisi haigusi ning tulevase loote geene ka modifitseerida, ennustab Stanfordi ülikooli bioteaduste ja õiguse keskuse direktor Henry Greely. 5) 20-40 aasta pärast on nii muna- kui seemnerakke võimalik aretada tüvirakkudest ja ehk isegi naharakkudest. See võimaldab aegsasti diagnoosida geneetilisi haigusi ning tulevase loote geene ka modifitseerida, ennustab Stanfordi ülikooli bioteaduste ja õiguse keskuse
kuigi silmalaud on veel suletud. Samuti harjutab ta hoogsalt imemist. 18. NÄDAL Alates 18. nädalast hakkavad loote liigutused, hingamistegevus ja südame löögikiirus järgima igapäevast tsüklit, mida nimetatakse tsirkadiaanrütmiks. 19. NÄDAL Nüüd on laps juba suure mango suurune ja üleni kaetud kaitsva ainekihiga. See rasvane ollus on valge ja koosneb lanugo õlist, mis on pärit beebi näärmetest ja surnud naharakkudest. Nüüd on ka loote käed ja jalad oma proportsioonid saavutanud, närvid on ühendatud aju ja lihastega ning luudes on tekkinud luuüdi. Kõik need muutused aitavad lootel oma jäsemete liigutusi kontrollida. Nüüdseks on tunda tema põksimist. 20. NÄDAL Loote pikkuseks on nüüd 25 cm ja ta kaalub umbes 300 grammi. Nüüdseks on tüdrukul emakas välja arenenud ning arenema hakkab vaginaalne kanal. Poisil hakkavad munandid
mis võivad olla nahavähi teket modifitseerivaiks tegureiks. Pesemisvahendite vähkitekitavad omadused ei ole küll tõestatud, kuid eemaldades nahalt rasu, kahjustavad nad nahka ja loovad eeldused kantserogeenide toimeks. (Bogovski jt 1989.) Inimesed, kelle nahas on rohkesti pigmendirakke või kes päevituvad kergesti, haigestuvad harvemini. Nahakasvajate klassifikatsioon põhineb nii koel, millest kasvaja pärineb, samuti kasvaja hea- või pahaloomulisusel. Sõltuvalt sellest, millistest naharakkudest kasvaja areneb, jagatakse nahavähk kaheks: basaalrakuline vähkkasvaja ehk basalioom ja lamerakuline vähkkasvaja ehk skvamoos, millest viimane on kiirema kasvuga ja pahaloomulisem. (Labotkin 2004.) Vähist ohustatud gruppideks on 45-50 aastased, palju vabas looduses viibijad (põllutöölised, meremehed, teetöölised) ning heledanahalised inimesed. Rolli mängivad ka keskkonna faktorid, näiteks kokkupuude arseeni, kivisöe, tõrva, teatud õlidega , röntgenkiirtega. (Labotkin 2004.)
sälgustatud või ähmastunud; erinevad värvused ühes sünnimärgis; läbimõõt üle 5 mm; kasv muutused sünnimärgi mõõtmetes, servakontuuris ja värvuses lühikese aja jooksul. Eeltoodud tunnuste tekkel sünnimärgis tuleb pöörduda kohe arsti poole, sest nahamelanoomi ravi edukus sõltub haiguse leviku ulatusest. Varases staadiumis on haigus ravitav. 5. NAHAVÄHK Nahavähk on pigmendiainevahetusega mitteseotud naharakkudest tekkinud suhteliselt aeglaselt kasvav pahaloomuline kasvaja. Nahavähil on kaks vormi basaalrakuline vähk e. basalioom ja skvamoos - e. lamerakuline vähk, millest viimane on veidi kiirema kasvuga ja pahaloomulisem. Reeglina tekib nahavähk vanematel inimestel. Kasvaja sagedus suureneb seoses eaga, sest koos vanusega kuhjub ka rohkem kahjulikke mõjusid (nt. päikesekahjustus). Nahale tekib sõlmeke, mis veritseb, kattub koorikuga ja taas veritseb. Õigeaegse ravi korral allub
annaabi.ee 
